Erinevad peremudelid

Umbes 20. sajandi keskpaigas hakkas traditsioonilise peremudeli kõrvale tekkima üha enam teistsuguseid kooselumudeleid, sh vähenes mitme põlvkonna kooselu. Muutused tekkisid suuresti seoses soolise võrdõiguslikkuse levikuga, kasvava individualiseerumise ja linnastumisega. Praeguseks näeme väga eripalgelisi kooseluvorme. Ühiskonnas on üha enam aktsepteeritud erinevate valikute tegemine, kus inimesed ei ole niivõrd allutatud välisele survele, vaid lähtuvad isiklikust heaolust ja õnnetundest. See tähendab ka lihtsamat võimalust lõpetada mitterahuldav paarisuhe lahutuse või lahkuminekuga.

Tähelepanuta ei saa jätta aastatega toimunud muutusi pereloome sündmuste järjekorras. See puudutab laste sündimist peresse – enam ei domineeri hoiak, et pereelu (kooselamist, seksuaalelu ja laste saamist) on sobilik alustada alles peale abiellumist. On huvitav märkida, et kui 1970. aastatel sündis Eestis üle 90% lastest abielus paaridele, siis praeguseks on trend märgatavalt muutunud (statistikaameti andmetel). Alates 2004. aastast sünnib üle poole lastest abielus mitteolevatel partneritel.

Üha suurem osa täiskasvanutest oskab väärtustada enese heaolu ja iseendast lähtuvaid eluvalikuid ei peeta enam egoismiks. Millised peremudelid on aga laste heaolu seisukohalt parimad? Kas lahutus kahjustab last jäädavalt? Kas mittetraditsioonilises peres kasvanud laste toimetulek on kehvem? Kas homoseksuaalsete täiskasvanutega koos kasvamine omab lastele negatiivseid tagajärgi?

Lapsevanemad võivad abielluda alles peale laste saamist, aga võivad ka hoopis lahku minna või moodustada muid suhtevorme, millest on allpool pikemalt juttu:

Need on vaid mõned näited perekondade erinäolisest moodustumisest ja kulgemisest.

Tuleb mõista, et kuigi peretüüpide vahel võivad olla märkimisväärsed erinevused ja neil on erinevad arengulised ülesanded, ei ole kohane pidada ühte või teist paremaks ega halvemaks.

Kliiniline psühholoog, pereterapeut, õppejõud Monika Vändra

Soovituslik kirjandus:

  • Saul, K.S. 2016. Eluterve kärgpere käsiraamat. Pilgrim
  • Talviste, K. 2016. Arukalt lahku. Pegasus
  • Andolfi, M. 2016. Põlvkondadeülene pereteraapia. Väike Vanker
  • Hendrix, H. 2011. Teekond soovitud armastuseni. Pilgrim

Viidatud allikad:
Amato, P. R. (2012). The well-being of children with gay and lesbian parents. Social Science Research, 41(4), 771–774
Amato, P. R. (2014). The Consequences of Divorce for Adults and Children: An Update. Drustvena Istrazivanja, 23(1), 5–24
Herrero, M., Martínez-Pampliega, A., & Alvarez, I. (2020). Family Communication, Adaptation to Divorce and Children’s Maladjustment: The Moderating Role of Coparenting. Journal of Family Communication, 20(2), 114–128
Hunsley, J. L., Ekas, N. V., & Crawley, R. D. (2021). An Exploratory Study of the Impact of Adoption on Adoptive Siblings. Journal of Child & Family Studies, 30(1), 311–324
Lamb, M. (2012). Mothers, Fathers, Families, and Circumstances: Factors Affecting Children’s Adjustment. Applied Developmental Science, 16(2), 98–111
Manning, W. D. (2015). Cohabitation and Child Wellbeing. Future of Children, 51–66.
Parke, M., & Center for Law and Social Policy, W. D. (2003). Are Married Parents Really Better for Children? What Research Says about the Effects of Family Structure on Child Well-Being
Siegel, B., Perrin, E. (2013). Promoting the Well-Being of Children Whose Parents Are Gay or Lesbian. Pediatrics, 4, 703-711
Sohail, M., & Shamama-tus-Sabah, S. (2016). Comparative Study of Children’s Adjustment in Intact and Single Parent Families. Pakistan Journal of Psychological Research, 31(2), 495–508
Vanassche, S., Sodermans, A., Matthijs, K., & Swicegood, G. (2014). The Effects of Family Type, Family Relationships and Parental Role Models on Delinquency and Alcohol Use Among Flemish Adolescents. Journal of Child & Family Studies, 23(1), 128–143