Toitumine

Olenemata sellest, kas lapsel on pärilikult suurem risk ülekaalulisuseks või terviseprobleemideks, tasuks harjumuste kujundamisel pöörata tähelepanu nii tasakaalustatud toitumisele kui ka sportimisele.


Suur osa inimesi ei mõtle igapäevaselt sellele, mida ja kui palju süüa, et püsida rõõmus ning eluterve. Olenevalt aja jooksul kujunenud harjumustest, võivad meie söömisvalikud ning elustiil soodustada tervislikku kehakaalu ja head enesetunnet või vastupidiselt, mõjuda sellele laastavalt. Oluline on mõista, et vanemate harjumused mõjutavad sirguva lapse omasid – nad õpivad ka seda, mida neile otseselt ei õpetata, kuid mida nad igapäevaselt näevad ja kogevad.

Kehavajadustele vastaval toitumisel on väga palju eeliseid tasakaalustamata toitumise ees. Kokkuvõtvalt võib välja tuua:

  • Tervislik toitumine aitab püsida normaalkaalus. Ülekaalulisus on üks suurimaid riskifaktoreid loendamatutele terviseprobleemidele, mistõttu aitavad õiged valikud ennetada ka väga paljusid haiguseid.
  • Piisav energia ja toitainete saamine annavad hea enesetunde ningmeeleolu, soodustades samal ajal mõtlemisvõimet, mis mõjub positiivselt ka õpi- ja töötulemustele.
  • Õiged valikud hoiavad kokku aega ja raha, mis kuluks haiguste põdemisele ning ravile.

Üha rohkem inimesi laseb end mõjutada ülekaalulisust soodustavast keskkonnast: punktist A punkti B liikumiseks ja igapäevaste tööde tegemiseks on meil aina rohkem võimalusi, mis vähendavad füüsilist koormust, kuid suurendavad vaimset hõivatust, näiteks kas alarm sai kodust lahkudes peale, kas olen viimaste uudistega kursis, milline ma sotsiaalmeedias välja paistan jne. Toitki ei ole enam ammu pelgalt kõhutäide, nälja kustutamisele lisaks kasutatakse seda ka enese premeerimiseks või lohutamiseks, aga ka lihtsalt igavuse peletamiseks. Suhkru- ja rasvarohkete toitude hea kättesaadavus soodustab inimeste söömist olukordades, kus seda tegema ei peaks.

Olenemata sellest, kas lapsel on pärilikult suurem risk ülekaalulisuseks või terviseprobleemideks, tasuks tähelepanu pöörata harjumuste kujundamisel nii tasakaalustatud toitumisele kui ka sportimisele. Harjumuste muutmine ei lähe üldjuhul üheski eluetapis kergemaks, mistõttu lapseeas kujunenud valed harjumused võivadki jääda täiskasvanuna elu kvaliteeti häirima/segama vms . Lapseeas õpitud teadmistel ning oskustel, kuidas teha süüa , mida ja kui palju süüa, võib olla tulevikus paljusuurem olulisus, kui me seda hetkel oskame ette kujutada.

Eks vanemad tahavad alati oma lapsele parimat. Kahjuks võib õigel ja valel vahe tegemine ka täiskasvanutele raskusi tekitada, lastest siis rääkimata. Väga oluline on nii ise teadvustada kui ka lastele rääkida, et valed valikud ei ole midagi säärast, mida peaks maha salgama või varjama – neid tuleks võtta kui kogemusi, millest õppida ning mida tulevikus vältida.