Tubakas

Suitsetamise nagu ka enamiku teiste riskikäitumisviiside puhul mängib rolli mitu asjaolu: eeskujud, hoiakud, väärtushinnangud, peresuhted, kooli- ja töökeskkond, vaimne tervis, enesekontroll, analüüsivõime ning ka lihtsalt juhus. Suitsetamise vähendamisega noorte seas saame ära hoida kõige rohkem varajasi surmasid.


Üheksa suitsetajat kümnest on nikotiinisõltlaseks jäänud alaealisena. See tähendab, et kui suudad oma last koolitee lõpuni sigarettidest eemal hoida, siis on oht, et temast saab suitsetaja, juba oluliselt väiksem. Kurb statistika on, et kolmest suitsetavast teismelisest kaks jäävadki suitsetajaks ja üks neist sureb suitsetamisest tingitud haigusesse. Just lapsevanemad saavad kõige tõhusamalt kujundada lapse kasvukeskkonda ja toetada tema kujunemist tervislike eluviisidega täiskasvanuks.

Läbi aastate on suitsetamise populaarsus vähenenud ja praeguseks on juba neli viiest Eesti täiskasvanust mittesuitsetajad. Kui põhiharidusega inimestest suitsetab üle kolmandiku, siis kõrgharidusega inimestest vähem kui iga kümnes.

Suitsetamine kahjustab ajutegevust ja sugurakke, rikub hambaid, juukseid ja nahka. Samuti põhjustab suitsetamine piinarikkaid haigusi, halvendab sportlikke võimeid ning lõhna- ja maitsetundmist.

Vaata infot ka http://www.tubakainfo.ee/ ja http://tobaccobody.fi/.