Vanemlusstiilid

Vanemate kasvatusstiilid võib jagada nelja gruppi kahe omaduse alusel.

Ühelt poolt on nõudlikkus või distsipliin lapse suhtes. Seda iseloomustab oskus seada piire, olla nõudmistes kindel ja oodata lapselt eakohast käitumist. Teiselt poolt toetus või soojus, mida vanem lapsele jagab. See on vanema võime last julgustada, pakkuda talle turvalisuse tunnet ja hoolitsust. Toetav vanem oskab märgata lapse tegelikke vajadusi ja neile toetavalt reageerida.

Kõiki nelja vanemlusstiili näed järgnevalt graafikult.

Järgnevalt tutvustame kõiki vanemlusstiile ühekaupa ning toome ära iga stiili mõju lapse käitumisele.

 

Autoriteetne kasvatusstiil

Autoriteetne kasvatusstiil kombineerib ühelt poolt distsipliini ja teiselt poolt soojuse ja vastutulelikkuse. Seda peetakse teadusuuringute kohaselt kõige tõhusamaks vanemlusstiiliks.

Autoriteetse vanemlusstiili puhul

  • on vanemal kõrge nõudlikkus lapse suhtes
  • selgitatakse lapsele seatud nõudmiste tagamaid
  • on vanemal oskus seada selgeid piire olles samal ajal last julgustav ja toetav
  • toetatatakse lapse oskuseid ja iseseisvuse arengut
  • on tasakaal enda ja lapse vajaduste rahuldamise vahel, mis tagab lapsele turvatunde.

Perekonnas, kus kasutatakse autoriteetset kasvatusstiili, austatakse nii lapse kui täiskasvanu õigusi ning oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet. Vanema ülesandeks on seada lapsele piire, mis arvestavad lapse vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on küsitud ning nendega võimaluste piires ka arvestatakse. Oluliseks peetakse sotsiaalsete väärtuste kasvatamist.

Autoriteetne vanem seab piire, selgitab asju ja nõuab oma lapselt eakohast käitumist ning julgustab ja abistab teda. Nõudmised on mõistlikud ja piirid on paigas. Sõnakuulelikkuse tagamiseks ei kasuta lapsevanem karistust vaid paindlikku kontrolli. Kui laps näeb oma eesmärgi saavutamiseks vaeva, järgneb sellele ka vanemapoolne tunnustus.

Milline on autoriteetse vanemlusstiili mõju lapsele? Laps on:

  • rahulolev
  • kõrge enesekontrolliga
  • heade sotsiaalsete oskustega
  • enesekindel oma võimetes õppida uusi asju
  • vähesema riskikäitumisega.

Autoritaarne kasvatusstiil


Autoritaarse vanemlusstiili puhul:

  • on vähe vanemapoolset toetust lapsele
  • ei pruugi nõudmised olla lapsele eakohased
  • peab vanem õigeks, et laps allub talle ja ainult tema teab, mida laps vajab
  • ei selgitata lapsele, miks reeglid on head – asjad lihtsalt on nii ja punkt!
  • kasutab lapse kuuletuma saamiseks vanem karistusi (põhjustab lapsele ebamugavust või valu), mille mõjul võib laps hakata ka ise teiste suhtes vägivaldsust üles näitama.

Milline on autoritaarne vanemlusstiili mõju lapsele? Laps:

  • on kuulekas ja tal läheb koolis enamasti hästi
  • ei tunne vanemate tuge
  • ei julge vanemate poole oma probleemidega pöörduda
  • on rahulolematum, ärevam
  • on kehvemate suhtlemisoskustega
  • on vähem loov, passiivsem, kinnisem
  • on madalama enesehinnanguga.

 

Järeleandlik kasvatusstiil

Järeleandlik, kõikelubav vanem pakub lapsele palju toetust, kuid piiride seadmine ei õnnestu. Peres määrab laps selle, kuidas elu käib.

Järeleandliku vanemlusstiili puhul:

  • surub vanem oma vajadused alla, sest lapse vajadused on tema jaoks esmatähtsad
  • elatakse lapse nimel ja täidetakse pea kõik tema soovid – ka need, mis vanemale tegelikult üldse ei sobi
  • on puudulik vanemapoolne suunamine, mistõttu peab laps ise otsustama, mida ta teeb ja mida mitte.

Milline on järeleandliku vanemlusstiili mõju lapsele? Laps:

  • on harjunud saama kõik, mida tahab
  • on suure koormuse all, kuna peab kõike ise otsustama
  • ei oska teistega arvestada
  • ei õpi ennast ise reguleerima
  • võib tunda, et teda ei armastata

Mittepühendunud kasvatusstiil

Mittepühendunud, hooletusse jätva vanemlusstiili puhul on madalad nii distsipliin kui ka toetus. Vanem on küll lapse elus olemas ja suudab rahuldada lapse kõige esmasemad vajadused, kuid lähedast suhet nende vahel ei ole.

Mittepühendunud vanemlusstiili puhul

  • pole vanemal aega või oskust lapsega koos olla
  • ei tunne vanem lapse elu vastu huvi
  • ei sea vanem lapse eluks vajalikke piire
  • on vanema ja lapse omavaheline suhtlus pealiskaudne.

Milline on mittepühendunud vanemliku stiili mõju lapsele? Lapsel:

  • puudub lähedane suhe vanemaga
  • on piiratud enesekontroll
  • puudub oskus probleemse olukorraga toime tulla
  • on madal enesega rahulolu
  • on kõrgenenud oht riskikäitumisele.