Alkohol

Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad tulevikus küsimata küsimusi. Alkoholi tarvitamine noores eas mõjutab otseselt arenevat aju, otsustusvõimet ja enesekontrolli. Kuna aju areneb kuni 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi tarvitamise osas.


Ennetuse seisukohast on oluline alkoholist rääkida enne, kui lastel alkoholi vastu huvi tekib ja nad alkoholi proovida tahavad. Uuringud näitavad, et Eesti noored alustavad alkoholi tarvitamisega keskmiselt 12–13-aastaselt.

Seega on oluline, et nad teaksid enne seda fakte, kuidas alkohol neile mõjub, oma vanemate seisukohti alkoholi tarvitamise osas ning oskaksid ka sõprade survele vastu panna, ennast kehtestada ja keerulises olukorras endale kindlaks jääda. Lapsed, kelle vanemad on kodus alkoholi teemadel nendega arutlenud ja alkoholi mittetarvitamises osas oma kindlat suhtumist näidanud, joovad teismelisena vähem alkoholi.

Lapsevanema roll

Olles lapse jaoks hooliv ja armastav täiskasvanu, kes ühelt poolt paneb paika piirid ja teiselt poolt kuulab ära ja mõtleb lapsega kaasa, aitad lapsel saada hakkama teismelise ea väljakutsetega. Lühikesed, tavapärased jutuajamised alkoholi teemadel annavad vanemale ettekujutuse, mida laps parasjagu arvab ja mis tema jaoks on olulised teemad. Nende vestluste käigus saab vanem ka enda hoiakuid väljendada ja selgitada, kuidas alkohol noorele mõjub ja millised võivad olla tagajärjed. Lisaks saab vanem näidata nõnda, et on lapse jaoks alati olemas ning õpetada lapsele, kuidas sotsiaalsele survele vastu seista. On tähtis mõista, et aus ja avatud suhtlemine ei tekita lapses liigset huvi alkoholi vastu, vaid aitab tal infotulvas paremini navigeerida ning paremaid otsuseid teha. Kui lapsega nendel teemadel kodus ei räägita, saab ta informatsiooni avalikust ruumist ja meediast ning sel juhul võib see olla kallutatud ning eksitav.