12–18-aastane laps

Lapsevanema roll

Teismelise soov iseseisvuda ja eralduda oma vanematest võib muuta noored kriitiliseks oma vanemate ja nende uskumuste suhtes. Neis võib olla üksjagu trotsi ja vastupanu ning kuumaverelisust, kuna see aju osa, mis tegeleb emotsioonide kontrolliga, on alles arenemisjärgus. Lisaks muutuvad olulisemaks suhted eakaaslaste, sõprade ja vastassooga, mistõttu on teismelised altimad kuulama ja märkama sõprade arvamust vanemate arvamuse asemel. Siiski on ka vanemate arvamus oluline ja seda ei tasuks alahinnata. Iseseisvumisega käib kaasas ka riskide võtmine ja enda proovile panek. Tavapärane viis on katsetada alkoholiga, kuna see on täiskasvanutele lubatud, lihtsalt kättesaadav ning täiskasvanute hoiakud noorte alkoholi tarvitamise suhtes võivad olla ebaselged. Impulsiivne ja riskiv käitumine aitab teismelistel enda piire avastada, katsetada ja riskida, kuid neil on vaja juhendamist ja arutelusid, et mõista, miks just niimoodi käituti ja kas saab ka teisiti. Lapsevanem saab olla üks neist inimestest, kelle poole teismeline pöördub, kui ta on näiteks vihane, kurb või pettunud oma käitumise üle või teiste reaktsioonide tõttu. Kodus kehtivad kokkulepped ja reeglid annavad just selles vanuses lapsele kindluse ja turvatunde. Vanema roll on ka õpetada lapsele, kuidas sotsiaalsele survele vastu seista. Usalduslik suhe ja kindlad kodused kokkulepped aitavad lapsel alkoholist eemale hoida.

Lapsevanem saab eluks vajalike oskuste arengule kaasa aidata, olles lapsele kaaslaseks keeruliste arutluskäikude juures, toeks emotsioonide ja vajaduste mõistmisel ning kehtestades piire seal, kus noor nende vajadust ise veel ei tunneta.