Seksuaalkasvatus

Seksuaalkasvatus ei alga sõnadest või konkreetsetest meetoditest. See algab sellest, millised me ise inimeste ja vanematena oleme – millised on meie hoiakud ja väärtused ning milline on suhtumine iseendasse ja lapsesse.


Seksuaalkasvatus on ka lähedussuhe lapsega, lapsele turvatunde pakkumine. Tähtis on anda lapsele teadmised tema õigustest ning veendumus ja hoiak, et tema keha on tema oma ning vaid tema otsustab, kes ja kuidas seda puudutada tohib.

Seksuaalkasvatus on osa inimeseks kasvamisest ja seksuaalsus on osa igaühest meist sünnist surmani. See hõlmab endas palju enamat kui seksuaalvahekord. Iga inimese seksuaalsus on eripalgeline ja -ilmeline. Inimeste erinevusi märkavad ka lapsed, kes võivad küsida, miks mõnel lapsel on kaks ema või miks mõni paar moodustub meestest, mõni aga naistest. Neile ja ka teistele küsimustele vastates on oluline jääda hinnanguvabaks ning olla avatud, sest inimesed ongi erinevad.

Tunded, minapilt, kehalised tundmused, suhted ja suhtlus teiste inimestega, kehaline kontakt – seksuaalsus on mitmetahuline. Sestap pole üllatuslik, et lapsevanemal tekib palju küsimusi selle kohta, kuidas lapsele nii laia ja keerulist ja vahel ka ebamugavat teemat selgitada.

Lapsevanem saab toetada lapse positiivse minapildi arengut, see aitab tulevikus vältida riskikäitumist, kuna toetab lapse enesekindlust ja soovi end hoida.

 



Seksuaalharidust võime mõtestada kui püramiidi, mis tuleks rajada tugevale vundamendile. Kõigepealt loome vundamendi identiteedi toetamise ja väärtuskasvatuse kaudu, seejärel räägime kehasse puutuvast, naudingutest, arengutest ning alles kõige lõpus tagajärgedest ja järglaste saamisest. Tugev vundament aitab noorel uusi teadmisi käitumisse kinnistada.

Seksuaalsusest ausalt ja avatult rääkimine ei pane lapsi varem seksima, pigem vastupidi. Avatud vestlused vanemaga aitavad lapsel kasvada ennast austavaks, hoidvaks ja iseendaga sina peal olevaks inimeseks. Kui laps ei saa seksuaalkasvatust kodust, saab ta seda avalikust ruumist ja meediast ning sel juhul võib see olla kallutatud ja eksitav. Seksuaalsuse teemadel rääkides ärge peljake ka naerda, sest huumor on abiks lõdvestumisel. Oluline on aga teemasid mitte naeruvääristada ega lapse üle nalja teha.