Vanuses 16–18 selgineb noore sooline ja seksuaalne identiteet ning see on iga, kus homoseksuaalsetel noortel võib toimuda n-ö kapist välja tulemine. Peamine, mida lapsevanem teha saab, on:
- võtta aega lapsega kahekesi koosolemiseks;
- aktsepteerida lapse küsimusi, eripärasid ja arusaamu.
Enne, kui jagada oma arvamust, on oluline kuulata ära lapse arusaamad. See aitab lapse ja vanema vahelist usalduslikku suhet hoida ja lapsel oma tekkinud küsimusi vanemaga arutada. Väga tähtsad on lapsevanema enda hoiakud, seda ka erinevuste suhtes. Kui mõelda, milline oleks „kapist väljatulek“ noore jaoks, kes teab, et tema vanemad ja lähedased on seksuaalvähemuste või transsooliste inimeste suhtes sallimatud, siis on tal väga raske avaneda nendele inimestele, kes peaksid olema kõige lähedasemad ja usaldusväärsemad. Sellisel noorel võib olla raske iseendaga leppida, ta surub enda olemust alla ja sellest tulenevad sisemised konfliktid võivad põhjustada erinevad vaimse tervise probleeme.