13–18-aastane laps
Viimaste uuringuandmete põhjal suitsetab 11–15-aastastest õpilastest iga päev 3%, iga nädal 5%.
Tubakaennetuses tuleb valida eakohased argumendid. Oht surra 10–20 aastat varem ei oma teismelise jaoks mingit tähendust, sest tema jaoks on nii 60- kui 80-aastased ühtmoodi vanad. Tervisekahjudest räägitakse noortele reeglina koolis, nii et selle asemel võiks pigem keskenduda tubakatööstuse poolsele manipuleerimisele ja inimese otsustusvõimele.
Näiteks oli veel hiljuti lubatud müüa erinevate maitsetega sigarette, mille peamine eesmärk oli muuta esimene suits noorte jaoks meeldivamaks. Sigareti koostisse lisatud mentool tuimestab kurku ja laseb suitsu sügavamale kopsu tõmmata. Seeläbi suureneb ka sissehingatud nikotiini hulk ja nii tekib sõltuvus kiiremini. Tubakatoodete reklaam on keelatud, kuid tubakafirmad on näitlejatele maksnud, et nood filmis kindlat marki sigarette tõmbaksid. Light- ja slim-sigarette turundati selliselt, et suitsetamise kahjulikkusest teada saanud inimesed hakkaksid loobumise asemel „tervislikumalt“ suitsetama ja jätkaksid tubakafirmadele kasumi toomist. Analoogne kampaania toimub praegu ka e-sigarettidega, pea igal tubakatootjal on müügil ka „tervislikum e-sigaret“. Sigarettide koostisesse lisatakse isegi aineid, mis muudavad väljahingatava suitsu värvuse puhtaks ja valgeks, et see tunduks nii mürgine.
Psühholoogid on uurinud erinevaid mustreid, kuidas meie enda aju meid petab. Esiteks, komme ületähtsustada üksikuid isiklikke näiteid: „Minu vanaisa suitsetas, aga elas 90-aastaseks, järelikult suitsetamine ei ole ohtlik.“ Statistiliselt on see juhtum aga harv erand. Teiseks, komme minna grupiga kaasa: kui mitmed sõbrad arvavad, et suitsetamine on lahe, siis on väga raske jääda ratsionaalseks. Kolmandaks, kui inimene on langetanud mingi otsuse, siis tal on vajadus oma valikut õigustada. Nii leiavad suitsetama hakanud inimesed enda tegevusele palju põhjendusi, isegi kui need tegelikult tõele ei vasta. Tuntud on ka jaanalinnuefekt, kus inimesed väldivad ebameeldivat infot: suitsetaja keeldub sellele mõtlemast, et suitsetamine põhjustab poolte suitsetajate surma. Lisaks mõjutavad meie eeldused ja hoiakud seda, kuidas me infot vastu võtame: märkame ja kuuleme palju rohkem sellist teavet, mis toetab meie olemasolevat arvamust, mistõttu vastav seisukoht muudkui tugevneb.
