Koolilaps ja teismeline

Mida vanemaks laps saab, seda iseseisvamaks ta muutub. See väljendub ka tema söömisharjumustes ja toiduvalikutes.

Jätkuvalt on lapse energia- ja toitainetevajadus kehakaalu kilogrammi kohta üpris suur, mis nõuab hoolikat menüü planeerimist, et saada kõik vajalik toidust kätte.

Karastusjookidest, kartulikrõpsudest, kommidest, saiakestest ja kookidest saab laps rohkesti nn tühja energiat, mida on energiavajaduse rahuldamiseks küll piisavalt või ülearugi, kuid samal ajal jäävad söömata teised toiduained (puu- ja köögiviljad, leib, piim, kala jm), mida on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks.

Toidukorrad

Hommikusöök on päeva olulisim toidukord – see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata õppima. Argipäevased hommikusöögid tuleks kohandada vastavalt sellele, kas ja mis kell laps koolis sööb. Hommikust ei pea sööma koheselt pärast ärkamist, kuid hea oleks süüa tunni jooksul.

Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad, köögiviljad, maitsestamata jogurt ja kohupiim, leib, mahl, kama, võileivad). Vahepaladeks ei sobi kommid, kreekerid, küpsised, karastus- ja mahlajoogid, jäätis jmt.

Lõuna- ja õhtusöögid võiksid olla toekamad, eriti lõunasöök. Väga sobivad on supid ja sinna juurde leivaviil ning mõni võimalikult vähese suhkruga valmistatud magustoit või hoopis praad. Õhtusöögiks sobib ka toekam salat köögiviljadest, kuhu võib lisada muna, juustu, kala, liha, kodujuustu vm.

Õhtusöök peaks perel olema kindel üheskoos söömise aeg, kus saab vestelda päevasündmustest ja olla koos (mitte vaadata samal ajal televiisorit või arvutiekraani). Siis võib arutada järgmise päeva menüüd ja samuti teha ettevalmistusi nädalavahetuseks.