0,5–3-aastane laps

6-kuune kuni aastane imik peab hakkama lisaks rinnapiimale kindlasti saama ka lisatoitu, et katta energia- ja kõikide toitainete vajadus.
Järk-järgult võib vanuse lisandudes hakata üle minema ka tavatoidule (valmistades seda töötlemata toorainest, suhkrut-soola lisamata).
Üle aastased lapsed võivad jätkata lisa- või tavatoidule lisaks rinnapiima joomist, kuid 2-aastaseks saades peaks laps olema peamiselt üle läinud tavatoidule. Lisaks rinnapiima kaitsvale toimele on rinnapiim, sõltuvalt ema toidust, iga kord pisut erineva maitsega, mis aitab edasises elus kaasa lapse söömisharjumuste kujundamisel erinevate maitsete aktsepteerimisele.
Lisa- ja tavatoitude puhul on oluline tagada pakutavate toitude mitmekülgsus. Nii rinnaga toitmisel kui lisa- ja tavatoidule üleminekul võib imikutel esineda gaasivalusid või allergiat. Seetõttu võiks (sh ema imetamise ajal) vältida või tarvitada ettevaatlikult neid toiduaineid, mille suhtes ema ise või lapse isa on olnud lapsena või on ka praegu tundlikud.
Üle 2-aastastele lastele kehtivad täiskasvanutega sarnased toitumis- ja toidusoovitused, kuid absoluutväärtuses on soovituslikud kogused väiksemad.
Ära kindlasti harjuta last jooma mahla, rääkimata magusatest jookidest.

Toidukorrad

Hommikusöök

Hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord – see varustab organismi energiaga, et laps saaks asuda mängima ja uusi oskusi omandama.
Kui laps sööb juba tavatoitu, siis on hommikusöögiks parim puder. Valmista seda erinevatest teraviljadest, teraviljasegudest või täisteraviljast. Putru võib valmistada piima, vee või nende seguga (alla aastaste rinnapiima mittesaavate laste puhul jätkupiimaseguga). Piimasegusid ei tohi keeta, seetõttu lisatakse need toitu alati valmistamise lõpus. Soola ja suhkrut ära lisa. Selle asemel maitsesta putru erinevate puu- ja köögiviljadega (nt banaani, virsiku, porgandiga).
Head on ka munatoidud, kuid nende puhul katsu lisada ka köögivilju.
Väikelapsele on parimaks joogiks piim (rinnapiim, jätkupiimasegu) või vesi.
Nädalas võib lapsele anda mõned klaasid mahla, kuid parem oleks seda teha vahepalana, et hommikusöök saaks olla energiarikkam. Mahlale eelista alati terveid puuvilju-marju.
Pühapäevahommikuti võib pakkuda ka näiteks pannkooke. Jällegi, valmista need ilma soola-suhkrut lisamata, kuid lisa kas kohe taignasse või hiljem kookidele marju-puuvilju.
Kui laps käib lasteaias, tuleb argipäevased hommikusöögid kohendada vastavalt sellele, kas ja mis kell laps lasteaias sööb. Hommikusööki ei pea sööma koheselt pärast ärkamist, kuid hea oleks süüa tunni jooksul.

Vahepalad

Vahepalad on imiku ja väikelaste menüüs olulised seetõttu, et väike laps saab süüa korraga vaid väikestes kogustes. Suupisted pakuvad neile arenguks ja kasvuks nii energiat kui ka mitmeid olulisi toitaineid.
Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad, köögiviljad, leib, mahl, kama, võileivad, maitsestamata jogurt ja üle aastaste laste puhul ka kohupiim).
Vahepaladeks ei sobi kompvekid, kreekerid, küpsised, karastus- ja mahlajoogid, jäätis jne. Ka üks komm või küpsis toidukordade vahel võib rikkuda lapse söögiisu terveks päevaks.
Ära anna toitu lapsele autasu või lohutusena, ega ka siis, kui lapsel on igav.

Lõuna- ja õhtusöök

Lõuna- ja õhtusöögid võiksid olla toekamad, eriti lõunasöök. Väga sobivad on supid ja sinna juurde leivaviil ning kas mõni võimalikult vähese suhkruga valmistatud magustoit või hoopis väike praad.
Mida väiksem on laps, seda rohkem peaksid toidud olema valmistatud hautades-keetes. Väga sobilikud on erinevad vormiroad. Kuigi lapsed tahavad näha, mis komponentidest on toit valmistatud, siis õpetades lapsi maast madalast sööma segutoite, on võimalik sinna sisse „peita” ka lapsele vähem meeldivaid köögivilju.
Õhtusöögiks sobib ka toekam salat köögiviljadest, kuhu võib lisada muna, juustu, kala, liha, kodujuustu või muud. Kui laps sööb korraliku õhtusöögi lasteaias, siis ei pea kodus õhtul antav toit olema energiarikas. Õhtusöök võiks perel olla kindel üheskoos söömise aeg, kus saab vestelda päevasündmustest ja olla koos. Siis võib arutada järgmise päeva menüüd ja samuti teha ettevalmistusi nädalavahetuseks.

„Kuidas kujundada lapse toitumisharjumusi?”

Last tuleks varakult õpetada tervislikult toituma. Lapsepõlves kujunenud harjumused mõjutavad tihtilugu ka edasises elus ettetulevaid valikuid. Mõni laps on küllaltki valiv selle osas, mida ta sööb ja mida mitte; oluline on, et oleksid vanemana lapsele eeskujuks ning julgustaksid ja toetaksid tervislikke toitumisharjumusi.
Rinnapiim on maitselt magus ja seetõttu tunneb enamik lapsi loomulikku tõmmet kõige magusa poole. Samas on rinnapiima saanud imik altim uutele maitsetele, sest on rinnapiima kaudu saanud tunda erinevaid maitseid ja seetõttu on uute toitude pakkumine temale kergem.
Mõnikord võib laps keelduda teatud toite söömast ja võib kuluda isegi 15 katsetust, enne kui laps uue toiduga harjub. Ole oma otsustes järjekindel, toida oma last kõigi arenguks vajaminevate toitudega ja ära anna alla isegi siis, kui laps neist esimesel korral või esimestel kordadel keeldub. Kui laps millegi söömisest tõepoolest täiesti keeldub, vaheta see toit teise sarnase toidu vastu. Kõige olulisem on mitte alla anda. Kui toidad last samal ajal piisavalt sageli ka rinnapiimaga, siis pole lapse pärast tarvis muretseda, isegi kui rinnapiima kõrvale uute toitude tutvustamine võtab aega mitu kuud.
Väikelapsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist – sellest, kas toit on neile tuntud, ja toidu maitsest (magus). Alla 4-aastaste laste puhul on olulisim see, et laps teab, millise toiduga on tegemist. Seetõttu peaks uusi toite tutvustama ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näidates ise eeskuju. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda ettevaatlikult ja mänguliselt, on see lastele väga põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja isuäratavam see on ning seda enam sisaldab ta erinevaid vajalikke toitaineid.
Söömise ajal on olulised lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond (nt kas televiisor mängib või kas on külalised) ning see, kas lapse kõht on tühi.
Kindlasti peab söömiseks võtma aega, et söömist nautida. Koos perega süües sööb ka laps paremini, vanemate eeskuju on oluline juba varasest lapsepõlvest. Nautige ka söömisel üksteise seltskonda.
Lapsele on tähtis ka toidu välimus ja õige temperatuur. Laps sööb parema meelega siis, kui ta on näinud, millistest komponentidest toit valmistati. Proovi erinevaid toiduaineid ja valmista neist erinevaid roogasid – sellega tagad toidu mitmekülgsuse ning vajalike toitainete saadavuse.
Õpeta last valima tooteid eri toidugruppidest, et ta saaks aru, milles seisneb toidu mitmekesisus. Anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, erinevate köögiviljade vm vahel. Harjuta last juba maast madalast sööma rohkesti köögivilju. Paku janu kustutamiseks vett, mitte mahla.
Last ei tohi kunagi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus- ega premeerimisvahend. Ära sunni last sööma, pigem meelita. Sööma sundimine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje edasiseks eluks.

Olulisimad märksõnad lapse toitumise puhul:

eeskuju
üheskoos söömine
sobiliku toidu kättesaadavus
selgitustöö
aeg
valiku- ja otsustamisvõimalus

„Mu laps ei armasta puu- ja köögivilju. Kuidas ta neid sööma panna?”

Puu- ja köögiviljade pakkumiseks on palju võimalusi:

Lastele meeldib süüa sõrmedega, tikuga, pulgaga. Milleks seda keelata?
Vahepalana paku lastele enne õhtusööki, pärast lasteaiast saabumist või televiisori vaatamise ajal krõpsude asemel porgandiviile, õunalõike jms.
Sünnipäevalaual meeldivad lastele väga viilutatud porgand, paprika, kurk ja lillkapsatükid dipikastmetega. Miks mitte pakkuda ka puuviljavardaid puuviljatükikestega (melon, pirn, arbuus, viinamari).
Kui on kiire ja pole aega süüa, siis hoia alati käepärast puuvili, mille võid lapsele jooksu pealt pihku pista.
Laste puhul võib olla oluline puu- või köögiviljatüki suurus või selle töötlemise viis. Laps võib eelistada tervet porgandit riivitud porgandist tehtud salatile või hautatud porgandile.
Väikesed lapsed ei suuda suurt ja kõva porgandit närida, viilutatud porgandit söövad aga meeleldi. Eriti raske on lastel hakkama saada porgandi kõva südamikuga.
Kui laps ei söö üldse värskeid puu- ja köögivilju, siis lõika neist kujundeid (kuu, süda) – võib-olla hakkab maitsema? Miks mitte teha seda kõike lapsega koos!
Laps võib hea meelega süüa ära väikese ümmarguse võileiva, millele on tehtud köögiviljatükikestest nägu.
Kui teed lastele salatit, arvesta nende soovidega. Üldjuhul armastavad lapsed erinevaid toiduaineid süüa eraldi.
Laps, kes ei söö keedetud kaalikat või porgandit, krõmpsutab seda hea meelega toorelt. Laps, kes ei taha toorest porgandit, sööb seda hea meelega keedetult ühepajatoidu sees.

Puu- ja köögiviljade kasutamiseks toitudes on samuti mitmeid võimalusi.

Puu- ja köögivilju ei pea sööma ainult värskelt või keedetud kujul, neid saab märkamatult lisada mitmesugustesse roogadesse:

suppidesse, köögiviljahautistesse, vormiroogadesse, vokitoitudesse
pastatoitudele, kastmetesse, putrudesse, kotlettidesse
maitsetaimi (nt till, petersell) toidu maitsestamiseks
pirukatesse, kookidesse, pitsadesse
värskeid marjakastmeid magustoitudele lisandiks, puuvilju tarretistesse ja kissellidesse
puuviljakokteilidesse, piima-mahlajookidesse

Harjuta last erinevate lihtsate salatitega, näiteks porgandi- või kapsasalatiga. Et aga laps harjuks erinevate maitsetega, katseta ka teisi salateid, näiteks hapukapsa-, kõrvitsa-, sibula- (mugul ja roheline) salatit.

„Mu laps sööb väga vähe või ei soovi üldse süüa!”

Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla aegu, kui laps sööb väga vähe, ja perioode, kui laps sööb rohkem.

Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus.
Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem.
Kui tundub, et laps sööb liiga vähe või liiga palju, tuleks pidada toidupäevikut – kirjutada umbes nädala jooksul üles kõik, mida ning kui palju laps sõi ja jõi.
Kui laps roojab igapäevaselt, siis on toidu kogus lapse jaoks piisav ja ei peaks muretsema. Tihti selgub, et probleemiks ei ole mitte söödud kogused, vaid hoopis toiduvalik. Võib ju paarist küpsisest-kommist saada sama palju energiat kui korralikust supitaldrikutäiest. Seetõttu ei ole mõistlik haarata kohe vitamiini- ja mineraalainetetopsi järele, vaid ennekõike tuleks üle vaadata toitumine – piisav, tasakaalustatud ja mitmekesine toit tagab vajalikud ained niigi. Erandiks on vaid D-vitamiin, mida peavad kõik lapsed kindlasti saama lisaks toidulisandina.
Kui lapsele on kättesaadav mitmekesine ja tasakaalustatud toit ning ta kasvab ja areneb eale vastavalt, siis ei ole põhjust muretsemiseks. Kui vanemale siiski tundub, et äkki laps ei saa piisavalt kõiki vajalikke toitaineid, võib lasta arstil aeg-ajalt tervise kontrollimiseks teha ka vereanalüüse.

„Kuidas maiustustega piiri pidada?”

Ideaalis oleks hea alla 3-aastasele maiustusi (kommid, šokolaad, küpsised, karastusjoogid jms) üldse mitte pakkuda.
Kommi või küpsist ei tohi kunagi lapsele anda lohutuseks, premeerimiseks või igavuse peletamiseks – see võib alateadlikult mõjutada tema toitumiskäitumist tulevikus. Seda soovitust on üsna raske järgida, kui peres on kasvamas ka vanemaid lapsi, kuid ka sellisel juhul väldi koju maiustuste (kommid, küpsised) toomist ja nende laual hoidmist. Selle asemel koori-tükelda lauale puu- ja köögivilju.
Magusaisu rahuldamiseks sobivad ka pähklid ja kuivatatud marjad-puuviljad, kuid ka nende söömisega ei tohiks üle pingutada. Imikutele ja väikelastele tuleb pähkleid anda vaid jahvatatult või tugevalt peenestatult ning jälgida, et lapsel ei tekiks neid süües allergilist reaktsiooni. Janu kustutamiseks peab olema alati kättesaadav puhas vesi. Mahla võiks juua kuni paar klaasi nädalas. Vajadusel lahjenda mahla ise ning ära osta poest nektareid, mahlajooke ja siirupeid, karastusjookidest rääkimata. Kuigi arvatakse, et vitamiinidega rikastatud vesi aitab kaasa piisavas koguses vitamiinide saamisele, siis tegelikult sisaldab üks 750 ml pudel ligi 40 grammi suhkrut, mis on täiskasvanu päevane magusaportsjonite kogus. Mitmekesine, tasakaalustatud ja regulaarne söömine (sh teraviljatooted, puu- ja köögiviljad jt toidugrupid) tagab piisava vitamiinide, mineraalainete, makrotoitainete ja energia saamise ning vähendab isu magusa järele.

Söömine lasteaias ja -sõimes

Paljud väikelapsed lähevad sõimerühma juba umbes 1,5-aastaselt. See tähendab, et tihti on argipäeviti laps kodust eemal kolmel toidukorral – hommiku- ja lõunasöögil ning õhtueinel. Vastavalt sellele, kui pikalt laps lasteaias viibib ning mitmel toidukorral ja mida sööb, tuleks kujundada ka lapse kodused toidukorrad. Organismi on vaja kindlustada vajaliku energiaga regulaarselt, mistõttu on oluline pidada kinni päevastest toidukordadest. Ole kursis lasteaia nädalamenüüga ja tee erinevaid valikuid koduseks õhtusöögiks või nädalavahetuse lõunasöökideks. Mida rohkem oled kodus lapsele juba varakult erinevaid maitseid ja toite pakkunud, seda lihtsam on tal lasteaiatoitudega harjumine.

Eestis on välja töötatud ka toitlustamise reeglid koolieelsetes lasteasutustes, mis on reguleeritud sotsiaalministri käskkirjaga.

Lapse sünnipäevalaud

Kui laps saab aastaseks, siis on tema sünnipäeva puhul pakutav toit mõeldud ennekõike külla tulnud täiskasvanutele ja teistele lastele.
Olenevalt laste vanusest võiks lähtuda neile mõeldud soovitustest.
Sünnipäevalapsele pakutav toit peaks olema kindlasti valmistatud soola ja suhkruta. Kommid, karastusjoogid, kartulikrõpsud ja muud sellised laste sünnipäevadel väga populaarsed asjad oleks hea hoida aastaseks, aga isegi 2- või 3-aastaseks saava lapse sünnipäevalaualt eemal.
2–3-aastase lapse sünnipäevalaua toidud võiksid olla maheda maitsega, soola-suhkrut lisatud minimaalselt või üldse mitte.
Lastele sobivad viilutatud köögiviljad, nagu näiteks porgand, paprika, kurk ja lillkapsatükid maitsestamata jogurtist isevalmistatud dipikastmetega.
Võib pakkuda ka puuviljavardaid puuviljatükikestega (melon, pirn, arbuus, viinamari).
Soovi korral võib teha ka toekamat toitu (salatid, omavalmistatud pitsa vm), kuid see peaks olema valmistatud võimalikult vähe töödeldud toorainest.
Küpsetiste pakkumisel katsu leida väiksema suhkrusisaldusega võimalusi (toorsuhkur, agaavisiirup jms ei ole alternatiiviks).

Lapsega koos toidupoes käimine

Loe alati toidupakendite märgistusi! See aitab teha teadlikumaid valikuid.
Lastele lubatud lisaainete kogused on väiksemad kui täiskasvanutel (piirmäärad on kehtestatud arvestades täiskasvanud inimeste kehakaalu). Seega ole ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilivusajaga küpsetiste, dessertide ja vorstidega, sünteetilisi magusaineid sisaldavate toodetega.
Kui laps on piisavalt vana, et rääkida kaasa poes ostuotsuste tegemisel, siis anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, erinevate köögiviljade vm vahel.
Väldi kommide, küpsiste, karastusjookide jmt lettide vahel käimist, et lapsel ei tekiks tahtmist maiustusi osta. Ideaalis võiks komme jm tutvustada lastele väheses koguses ja harva ning võimalikult hilja, kindlasti pärast kolmandat eluaastat. Seda soovitust on kahjuks raske järgida, kui peres kasvab ka vanemaid lapsi.
Mida teha, kui laps poes lakkamatult nutab ja jonnib, et saada oma tahtmist? Loe praktilisi nõuandeid siit.

Söömine ja hügieen

Enne söömist ja söögi valmistamist tuleb alati nii endal kui ka lapsel käed korralikult puhtaks pesta, et kätelt ei satuks kõhtu võimalikke haigusi tekitavad mikroorganisme. Kui söömine katkestatakse (nt WC-sse mineku tõttu), tuleb enne söömise jätkamist taas käsi pesta.
Hammaste eest tuleb hakata hoolitsema juba enne nende lõikumist. Puhta vee ja pehme harjaga võib vaikselt harjata juba paarikuuse imiku igemeid ning seda peab kindlasti tegema hammaste lõikumisel. Hambapastat võib kasutada alles selles vanuses, kui laps oskab seda välja sülitada. Hambaid tuleb harjata hommikul ja õhtul. Pärast sööki võib suud loputada puhta veega.
Hammaste tervise seisukohast ei tohiks olla toiduga kokkupuudet rohkem kui 5 korda päeva jooksul (3 põhitoidukorda, 1–2 oodet) ja toidukordade vahe peaks olema vähemalt 3 tundi.

Tai Tarkvanem

0,5–3-aastane laps

Teemakohane

Teismelise ema-isa, millised toitumis- ja liikumisharjumused on teie peres?

14-aastase tüdruku ülekaal

Kuidas sõlmida kokkuleppeid ja seada piire?

TÖÖLEHT: Kuidas anda lapsele korraldusi?

7-aastase lapse ülekaal