Loomulikud ja loogilised tagajärjed – mis need on ja kuidas nende kasutamine aitab lapses vastutustunnet arendada?

Lapsevanematena on meie olulisemaid ja samas raskemaid kasvatusülesandeid lapse ettevalmistamine iseseisvuseks. Selleks harjutamisega võiks alustada juba varakult. Vigadest õppimise, otsustamise ja vastutustunde arendamisel on heaks abiliseks loomulike ja loogiliste tagajärgede meetod.

Mis on loomulik tagajärg?

Loomulik tagajärg on lapse tegevuse tulemus täiskasvanu sekkumiseta:

  • Kui Martin magab hommikul sisse ja jääb koolibussist maha, on loomulik tagajärg jalgsi kooliminek.
  • Kui Mirtel ei pane külma ilmaga paksemat jopet selga, siis ta külmetab ja saab nohu.
  • Kui Mari lõhub vihahoos mänguasja, siis on tal katkine mänguasi, mida ei saa kasutada.
  • Kui Mihkel jääb kokkulepitud ajaks õhtusöögile hiljaks, on tema tulekuks toit jahtunud ja teised pereliikmed laua äärest lahkunud.

Mis on loogiline tagajärg?

Loogiline tagajärg on vanemate kehtestatud negatiivne tagajärg, mis tuleneb lapse sobimatust käitumisest:

  • Kui Kati ei piirdu ainult paberile joonistamisega, võetakse talt joonistusvahendid ära.
  • Kui Kristjan keeldub õhtusööki söömast, ei saa ta vahepala või magustoitu.
  • Kui Riinu ja Robin jätavad morsiklaasid pärast kasutamist elutuppa diivanilauale laiali, ei tohi nad järgmisel päeval seal juua.
  • Kui Kevin mängib kokkulepitust kauem arvutimänge, saab ta järgmisel päeval selle võrra vähem mängida.

Teisisõnu ei kaitse vanemad loomulike ja loogiliste tagajärgede meetodit kasutades last tema käitumise negatiivsete tulemuste eest. Selline lähenemine aitab lapsel õppida oma vigadest ja oma käitumise eest vastutuse võtmist.

Loogilised tagajärjed mõjuvad kõige paremini korduvate probleemide puhul, kus vanemad otsustavad eelnevalt, milline on soovimatule käitumisele järgnev karistus. Loomulike ja loogiliste tagajärgede programmi koostamisse võiks kindlasti kaasata ka lapse enda – see on hea võimalus sobiva käitumise arendamiseks koos töötada.

Tuleb aga silmas pidada, et suurem osa loomulikke ja loogilisi tagajärgi mõjub kõige paremini üle 5-aastastele lastele. Neid võib kasutada ka väiksemate lastega, aga siis peavad vanemad kõigepealt kindlaks tegema, kas laps mõistab käitumise ja tagajärje vahelist seost.

Postitus põhineb USA kliinilise psühholoogi, Washingtoni ülikooli professori Carolyn Webster-Strattoni positiivse vanemluse käsiraamatul „Imelised aastad. Juhend 2–8-aastaste laste vanematele“.

LOE LISAKS: Lapse ettevalmistamine iseseisvuseks – loogiliste tagajärgede seadmine ja kasutamine