Lapse turvaline magamiskeskkond

Magab laps koos vanematega või eraldi toas, alati on oluline hoida tervislikku ja hubast magamiskeskkonda. Lapse magamisase peab olema puhas ja korras, tekk ja suuremal lapsel padi sobima vanusele ja toa temperatuurile. Magamisruum ei tohi olla liiga külm või liiga palav, sobiv on ligi 20 soojakraadi. Kindlasti ei tohi lapse magamistoas olla arvuti ega televiisor, samuti võib ettevaatlik olla mobiiltelefonide ja teiste elektrooniliste seadmete kasutamisel. Magamistoa võiks hoida võimalikult pimedana, sest pimedas toodab organism melatoniini, mis soodustab uinumist. Samuti ei ole pimedas ruumis näha mööblit, kardinaid, mänguasju, mis võiksid meele uitama viia. Kui beebi vajab öist toitmist ja korrastamist, siis parim valgus on punakas valgus, neutraalsena mõjub ka soolalambi valgus.

Üks lapsevanemate esimesi otsuseid on mõelda välja, kus nende uus ilmakodanik magama hakkab. Peaaegu kõikidele lastele hangitakse oma voodi, kuid iseasi, kas ja millal ta seal magama hakkab. Arstid soovitavad beebil magada kindla põhjaga madratsil, mitte kasutada kohevaid tekke-patju, asetada beebi voodisse selili magama ja hoida sobivat toatemperatuuri. Usume, et see, kus laps magab, on iga pere enda otsustada ning sõltub nende varasematest kogemustest ja pere filosoofiast. Magamiskoha valikuks ei ole ühte ja õiget lahendust – selle üle otsustab iga pere ise.

Koosmagamine ja ohutus

  • Ära maga koos imikuga diivanil, see võib põhjustada lämbumisohtu.
  • Madrats ei tohi olla liiga pehme, koosmagamiseks ei sobi ka vesivoodi.
  • Väldi beebi voodis patju, kohevaid voodipehmendusi ja suuremaid tekke. Beebile sobib voodisse eakohane magamiskott või väike tekike. Voodis ei tohi olla ka mänguasju (välja arvatud üks unekaisukas). Väldi lapse voodis mänguasju ja lutikett olgu piisavalt lühike, et ümber kaela ei keerduks.
  • Ära lase lemmikloomi imikuga ühte voodisse.
  • Veendu, et imiku magamisriietel ei ole paelu, mis võiksid magamise ajal ümber kaela keerduda.
  • Laps ei tohi magada ühes voodis täiskasvanuga, kes on võtnud unerohtu, tarbinud alkoholi või narkootikume või suitsetab.
  • Veendu, et laps ei saa end voodi ja seina vahele keerata või voodist maha kukkuda.
  • Perevoodi ei ole imiku jaoks turvaline, kui seal magavad ka vanemad õed-vennad. Perevoodi pole ka siis hea lahendus, kui tunned, et oled juba üleväsinud ja võib-olla ei kontrolli olukorda öösel.
  • Uinuta beebi magama alati seliliasendis (ka siis, kui ta ei maga vanematega ühes voodis).

See, kus laps magab, on iga pere enda otsustada ning sõltub nende varasematest kogemustest ja pere filosoofiast. Unekeskkonna loomisel ja hoidmisel soovitame aga kindlasti järgida kolme olulist põhimõtet.

Abiks lapsele

Iseseisev ja oma voodis uinumine võib olla lapsele ja vanematele suur väljakutse. Vanema ülesandeks on lapsele igati toeks olla, lastes tal samas oma arenguülesannetega mõnusalt ka õnnestuda.

Lisage oma õhtusesse magamamineku rituaali „helluse tankimine“, kus terve pere koguneb igal õhtul enne magamaminekut ühte kokkulepitud kohta (näiteks diivanile, vaibale, tekile). Lülitage televiisor ja arvuti selles toas välja, pange tuled hämaraks. Tehke midagi oma perele omast – muinasjutu lugemine, massaaž, laulmine vms. Helluse tankimise juurde sobivad ka füüsilised puudutused ja lähedus – selja sügamine, kõhupaid päripäeva, varvaste ülelugemine koos toreda jutukesega sinna juurde … Helluse tankimine võiks kesta 5–15 minutit. Eesmärgiks on, et võetakse kõik koos aeg maha. See on tähtis ka suurematele lastele. Lapsevanemad peaksid ka ise oma tundeid määratlema –ei tohi kogeda hirmu, viha, stressi. Peale „helluse tankimist“ lähevad lapsed magama sinna, kus nad kogu öö magavad.

Lapsele võib uinumisel abiks olla kaisukaru, kaisukas, musilapp, tudilapp – heal lapsel mitu nime. Unemänguasi peab olema lapse jaoks turvaline, heast materjalist, mänguasja küljes võivad olla erinevad sildikesed ja lipsukesed. Vahel kinnitavad vanemad kaisuka külge ka lapse luti, see aitab tal öösel vajadusel lutti paremini üles leida. Heaks nipiks on ka kaisuka ”kodustamine” – kandke unemänguasja ühe päeva jooksul oma naha vastas, nii saab see just teile omase lõhna ja on lapsele rahustavaks kaaslaseks iseseisval uinumisel. Oluline on tagada ka unemänguasja puhtus – peske mänguasja regulaarselt puhta veega või loodussõbraliku pesuvahendiga. Suuremate laste puhul peab tavaliselt kaisukat salaja pesema, lapsed pole nõus oma turvalisest lõhnast loobuma.

Uinumise kergendamiseks võib kasutada ka nn valget müra – õhupuhur, õhuniisutaja, spetsiaalne valge müra seade. See võib aidata lapsel rahuneda. Ärge jätke müra mängima niikaua, kuni laps magab, vaid ainult rahustamise ajaks. Uinuma peaks laps samas olukorras, mis on ka öösel (ilma väliste abivahenditeta).

Abiks vanemale

Kujutage ette, et lähete perega lennureisile, teiega on kaasas laps ja vanavanemad. Lennureisi keskel tekib olukord, kus lennuki meeskond palub reisijatel kasutada hapnikumaske. Kellele paigaldaksite hapnikumaski esimesena? Raske valik, kuid tasub meeles hoida, et oluline on hoida esmalt iseennast, et saaksid abistada oma lähedasi. See põhimõte kehtib nii lennureisil kui magamistoas. Soovitame mõlemal vanemal teadlikult planeerida iga päev 10 minutit ainult iseenda jaoks, kui saad teha midagi endale meelepärast – lugeda raamatut, vaadata oma lemmikseriaali, käia üksinda poes või seista kasvõi pea peal.

Hea on vanemana ka enda sees läbi kaaluda, mida vanem saab kontrollida ja mis ulatub kontrolliulatusest väljapoole. Leebe unekooli teooria kohaselt saab lapsevanem läbi mõelda ja vastutada selle eest:

  • millised on mu ootused lapse une osas;
  • kuidas ma toetan oma beebit unnejäämisel, milliseid abivahendeid ma kasutan ja kui palju ma annan talle võimalust ise õnnestuda;
  • kuidas ma kujundan tema jaoks turvalise magamiskeskkonna ja rahuliku õhkkonna kodus;
  • kuidas ma veedan selle aja, kui beebi magab;
  • kuidas ma käitun, kui ta ei maga.

Vanemana ei saa ja ei peagi võtma kontrolli selle eest:

  • millal beebi magama jääb,
  • kui kaua võtab beebil uinumine aega,
  • mida teised inimesed arvavad minu lapse unest.

Lapse kasvatamise esimesed aastad on sageli kogu pere jaoks väljakutse – kuidas hoida paarisuhet. Isegi, kui mingil ajal magavad ema ja isa eraldi ning paarisuhe ja intiimne lähedus ei ole esikohal, siis tasub vaikselt lähedust hoida. Võib kujundada paari jaoks mõne armsa rutiini, mis raskematel aegadel abiks on. Mõned perede ideed:

  • „headöödmusi“ enne uinumist,
  • teki all varvaste kalli, kui suuremaks intiimsuseks pole jaksu,
  • üksteisele vaba õhtu andmine,
  • „loteriipiletite“ vahetamine meeldivate tegevustega.

Ei ole õiget vastust, kas eelistada koosmagamist või magab laps eraldi ja vanemad ühises voodis. Iga pere olukord on erinev ja pere ise otsustab, kuidas on nende jaoks parim. Küll aga on oluline säilitada turvalisus, anda lapsele võimalus uinuda seal, kus ta ka magab ning tagada, et lahendusega on nõus kogu pere. Samuti julgustame lapsevanemaid varakult läbi mõtlema, milline unekorraldus sobib just teie pere väärtustega ja juba varakult kujundada head unerutiinid. Näeme unekooli nõustamispraktikas, et kergem on kohe alguses kujundada head unetavad, kui hiljem meeleheites neid ümber kujundada. Leebe unekooli perenõustajad on nõu ja toega abiks lapse ja pere unekorralduse kujundamisel.

Merit Lilleleht, Leebe unekool, perenõustaja ja vanemluskoolitaja
Foto: unekool.ee