13–18-aastane laps

Sel perioodil jätab noor inimene hüvasti oma lapsepõlvega ning astub olulisi samme oma vanematest eraldumiseks. Teismeea lõpuks saab lapsest noor täiskasvanu, kellel on oma arenev täiskasvanu isiksus, eelistused ja tulevikuplaanid ning oma suhted teiste noorte ja täiskavanutega.

Need arengud toimuvad ühelt poolt paramatult läbi suuremate või väiksemate kriiside, vastandumiste, eksimuste ja raskuste, aga ka koos rõõmu, põnevuse ja positiivsete väljakutsetega. See muutus on eluks vajalik, aga kõigile osapooltele omamoodi valus ülesanne. Selle läbimine võtab aega ja nõuab vanematelt rahulikku meelt ning kannatlikkust.

Teismeea muutused algavad, kui puberteedile iseloomulikud kehalised muutused toovad kaasa muutused isiksuses ja suhetes. Oluline oma energia suunamine perest väljaspoole ja eneseleidmine suhteliselt iseseisva inimesena.

Teismeeale on iseloomulik ka intensiivne areng aju talitluses ja ehituses. Ajutalitlus muutub täiskasvanule omaseks umbes 20ndate eluaastate keskpaigaks ning kuni selle ajani toimib veidi erinevalt täiskasvanu omast. Teismeliste aju eessagar alles areneb ning seetõttu ei ole enda tegevuse ja tunnete reguleerimine, jälgimine, järelduste tegemine ja tagajärgedega arvestamine veel täiskasvanu tasemel. Osaliselt selgitab see vähest emotsionaalset reguleeritust, emotsionaalseid purskeid, vähest tagajärgedega arvestamist, impulsiivsust ja hulljulgust.

Teismeline võib vajada abi, kui:

ta on suure osa ajast väga kergesti ärrituv, pahur ja/või vihane ning see segab tema igapäevaelu;
tal on mitmeid nädalaid kestev meeleolulangus, väsimus, rõõmu ja huvi puudumine, lootusetuse tunne ning igapäevaeluga toimetulek kannatab seetõttu olulisel määral;
ta muretseb palju või tunneb end sageli väga ärevalt ning ärevus takistab tavapärast elu ja suhtlemist;
ta nutab sageli ja palju;
tal on sageli kõhu- ja peavalud, millel puuduvad kehalised põhjused;
tal on sageli unetus või õudusunenäod või kui ta ärkab sageli vara;
ta väldib eakaaslaste ja sõprade seltskonda;
tema koolis toimetulek halveneb oluliselt;
ta kardab kaalus juurde võtta, teeb pidevalt trenni või võimleb, peab dieeti, jätab olulisi toitainete gruppe söögisedelist välja;
ta on pidevalt väsinud ja jõuetu;
tal on hooti ebanormaalselt palju energiat;
ta vigastab end – lõikab oma nahka, põletab end. Pane tähele, kui noor inimene keeldub näiteks kandmast lühikeste varrukatega pluusi või muul viisil varjab pidevalt oma keha;
ta vigastab teisi;
ta võtab osa riskantsest tegevusest;
ta suitsetab, tarvitab alkoholi või narkootikume;
tal on enesetapumõtted, ta räägib enesetapust või teeb sellele vihjeid;
talle tundub, et tema mõtteid kontrollitakse või ta tunneb, et need ei allu tema kontrollile;
ta kuuleb hääli, st tal on kuulmishallutsinatsioonid;
ta on ebatavaliselt kahtlustav teiste suhtes;
ta ei huvitu oma välimusest ja hügieenist, näeb välja korratu ning hoolitsemata.

Enesetunne ja igapäevaelu

Puberteedile iseloomulikud kehalised muutused koos seksuaalsete tunnete arenguga on juba alanud või algavad nüüd.
Seksuaalne areng tähendab vajadust oma seksuaalsust tundma õppida. Selles vanuses on tunded sageli väga intensiivsed ning võivad kaasa tuua segadust, süü- ja häbitunnet. Noorel võib esineda ajutisi või püsivaid homoerootilisi tundeid, mis võivad omakorda noorel palju muret ja ärevust põhjustada. Enamasti noored vanematega neil teemadel rääkida ei soovi. Ometi on hea, kui noor inimene teab, et vanemad on toetavad ja avatud hoiakuga.
Sageli tunnevad noored end ebakindlalt, eriti selle eluperioodi alguses. Noortel on palju küsimusi oma keha kohta – mis on normaalne ja millised nad ise on. Palju aega ja tähelepanu kulub iseenda ning oma välimusega toimetulekuks. Hea, kui vanemad tuletavad meelde, kui ebakindel oli olla teismeline ja jagavad ka oma kogemusi. Aruta ebakindlust tekitavaid küsimusi ja viise, kuidas ärevusega paremini toime tulla – kuidas lõdvestuda ja kuidas ärevusel vähem oma mõtlemist mõjutada lasta.
Koos teismeea tohutute muutustega on teismelisel ka varasemast rohkem stressi ning koos sellega viha, kurbust ja muid raskeid tundeid. Jälgi oma teismelist ja küsi tema enesetunde kohta avatud küsimusi. Ole toetav oma hoiakult ja suuna noor ka regulaarselt sportima ja tervislikult toituma. Õpeta noorele oma tundeid ausalt ja teisi austavalt väljendama nii sõpradega kui ka romantilistes suhtetes. Kui näib, et tunded muutuvad liiga raskesti talutavaks, siis sekku.
Unevajadus on sel perioodil suurem kui täiskasvanutel – umbes 9 tundi ööpäevas. Enamasti on selles vanuses noortel keeruline magamiseks nii palju aega leida. Lapsevanemana suuna last, kuidas ta saaks piisavalt und, soovita talle, et vähemalt 1 tund enne und oleks ekraanivaba. Anna ka eeskuju piisava uneaja leidmisel ning jälgi, et laps või noor kooli ja muude kohustustega üle ei pingutaks ning oma elu liiga stressirikkaks ei teeks. Pööra tähelepanu unehügieenile.
Telefoni jms nutiseadmete kasutamine on noortele väga oluline ning suur osa suhtlemisest ja eneseotsingutest toimub tänapäeval selles keskkonnas. Üldjoontes on see noore isiklik sfäär ning selle rikkumine (nt telefoni läbiotsimine) rikub oluliselt usalduslikku suhet vanemaga. Vaid tõelises hädaolukorras, kui kahtlustad, et lapse elu on ohus, võib seda kaaluda. Enamasti pole hea telefoni vms nutiseadet ära võtta ka karistusena – see kasvatab pigem trotsi ning kahjustab vanemate ja teismelise vahelist suhet. Kui on soov noort inimest distsiplineerida, siis taasta kõigepealt temaga kontakt.
Kindlasti on hea luua kogu peres kehtivad reeglid telefoni ja nutiseadmete kasutamise kohta, nt nutiseadmevaba aeg kõigile pereliikmetele – söögiajad, aeg enne und vms. Arutage korduvalt ja eakohaselt interneti ohtusid ning leppige kokku mõistliku interneti kasutamise reeglid.
Mõnuainete tarvitamine. On teada, et aju areneb kuni kahekümnendate eluaastate keskpaigani ning enne seda on narkootilistel ainetel ja alkoholil veelgi enam aju kahjustav mõju kui hiljem.

Peresuhted ja kodune elu

Noor vajab nii vanemate tähelepanu ja aega kui ka vanemate imetlust ja armastust. Noor võib küll käituda tõrjuvalt ja vastanduda vanematele, aga samas on vajalik, et vanemad säilitavad kannatlikku meelt ning pakuvad endiselt ja mõistlikul viisil oma aega ja armastust, olemata sealjuures pealetükkivad ja hinnangulised.
Sel perioodil peab noor eralduma vanematest. Seetõttu kannatab noor kaotusvalu, kurbuse ja üksinduse all. Samas tuleb tema ellu pidevalt uusi väljakutseid ja kogemusi, millega ta peab toime tulema suuresti ilma vanemate toetuseta. See selgitab ka tema sageli närvilist ja pahurat käitumist. Kui noor vihastab ja soovib suhtest eemale tõmbuda, siis anna noorele selleks aega ning vajadusel tule pooleli jäänud teemade juurde hiljem tagasi.
Vanemad peaksid laskma noortel iseseisvuda, mitte kartma laste täiskasvanuks saamist. On oluline, et vanemad eristaksid oma vajadusi laste omadest. Noored võivad eelistada veeta aega vanematest eraldi. Kui seejuures on tagatud turvalisus, siis tasub lasta noortel omapäi tegutseda. Kui oled kurb, et lapsed eelistavad teiste seltskonda, ole kannatlik – enamasti muutuvad suhted peale iseseisvumist taas lähedasemateks.
Anna lapsele rohkem otsustusõigust, esialgu väiksemates asjades (toa koristamine, riietumine, meikimine jms). Suuremad teemad (narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, öösiti kodus olemine, koolis ja töö käimine jms) nõuavad väga palju vanemate kohalolu ning peaksid olema jätkuvalt vanemate kontrolli all. Kui laps on küpsem, siis tasub tema otsustusõigust üha suurendada.
Lepi lapsega kokku turvalisust tagavate igapäevaelu reeglite osas. Noorele ei ole hea, kui kõik on lubatud ega ka see, kui reeglid on liialt jäigad ega arvesta suurenevat vastutusvõimet ja iseseisvussoovi.
Vajalikud on eakohased ja sobivad piirangud sotsiaalmeedia kasutamise ja ekraaniaja osas, mida aeg-ajalt võib üle vaadata, milles võib teha muutusi ning lubatud võiksid olla ka erandid.
Selles vanuses ei taha noored vanematelt palju kehalist lähedust, küll soovivad nad seda oma eakaaslastelt.
Oluline on arutada ja selgitada noorele ohtudega seotud teemasid – turvaseks, narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, pornograafia jms.
Ole eeskujuks nii igapäevaeluga toimetulekus, oma emotsioonide kontrollimises kui ka suhtlemises.

Kooli- ja tööelu

Areneb abstraktne mõtlemine. Vanusega väheneb mustvalge mõtlemine, mis on iseloomulik varasele teismeeale.
Areneb arutlemisvõime, loogiline mõtlemine ja planeerimisvõime. Siiski ei pruugi käitumine olla kooskõlas plaanituga või mõtetega. Paljud noored suudavad oma plaanide üle arutleda, aga igapäevase elu reguleerimine ja planeerimine ei õnnestu nii hästi. Ühelt poolt toeta ja aita noort, samas ära karda anda talle teatud määral iseseisvust ning lasta tal väiksemates asjades ebaõnnestuda. Sellega annad talle võimaluse areneda ja õppida.
Aina enam on noorel huvi erinevate ühiskondlike teemade ja tuleviku vastu. Paljud selles vanuses noored tahavad maailma paremaks muuta. Naudi eriteemalisi arutelusid oma teismelisega ja vaata, et vestlus ei läheks üle tüliks.
Noor mõtleb pikaajaliste plaanide peale, seab eesmärke. Julgusta teismelist pingutama ning vastu võtma sobivaid ja eakohaseid väljakutseid.
Õppimine võib pakkuda huvi, kuigi sageli ei näita noored seda välja – noored ootavad endiselt vanemate sõbralikku ja toetavat huvi õppetöö suhtes.
Õpetajatel on jätkuvalt tähtis roll, nad saavad teismeea alguses aidata siluda erinevate õpilaste ja õpilaste gruppide omavahelisi suhteid ning toetada sotsiaalsete oskuste arengut. Õpetajad saavad aidata noorel leida huvisid ja teha edasisi plaane.
Endiselt on oluline kooli ja kodu koostöö, kuigi nüüd vajab noor seejuures üha rohkem iseseisvust ja privaatsust.
Kiusamine – selle osas on vajalik nii kooli aktiivne roll kui ka kooli ja kodu koostöö.

Kuidas rääkida noorega, kelle puhul on psüühikahäire kahtlus?

Kui räägid temaga nii tundlikul teemal, siis ole ise kindlasti rahulik ja lootusrikas.

Vali rääkimiseks sobiv aeg. Hea on rääkida midagi koos tehes – jalutuskäigul, midagi mängides vms, kus ei pea kogu aeg üksteisele otsa vaatama.

Alusta sellest, mida oled ise märganud ja mis sulle muret teeb. Vahel on hea alustuseks küsida tervisega seonduva kohta, nagu uni, keskendumine, söömine, suhted sõpradega, ja mitte otseselt selle kohta, kuidas noor end parasjagu tunneb.

Kui noor suudab, lase tal rääkida. Ära ründa ega halvusta. Ära sega tema jutule vahele. Ära kipu kohe nõu andma ja valmis lahendusi pakkuma. Püüa hoiduda stampväljenditest: „Võta end kokku!”, „Teistel on veel hullem”, „Mõtle positiivselt!” Väldi sarkasmi, irooniat, vingumist, ähvardamist ja karjumist.

Ära pinni liigselt – võib-olla ta ei taha hetkel rääkida või korraga palju rääkida. Kui näed, et sinuga on tal keeruline rääkida, siis julgusta teda rääkima kellegi teise usaldusväärse täiskasvanuga. Võite ka kokku leppida, et räägite sel teemal peatselt uuesti.

Kui kahtlustad, et noor ennast vigastab või kaalub enesetappu, siis tee kindlasti sellest juttu.

Ära eelda, et noor teab, miks tal on raskused või vaimse tervise probleemid või mis tal viga on. Kui sul on oma arusaam sellest, mis on lahti või mispärast, siis arvesta, et see ei pruugi olla ainuke viis olukorra nägemiseks. Loobu soovist, et sulle jääks viimane sõna.

Arutage vaid praegust olukorda, mitte minevikku. Väldi sõnu nagu „alati” ja „mitte kunagi”. Kui vestlus läheb pingeliseks, tee paus ja tule vestluse juurde tagasi. Hinga sügavalt.

Tunnusta murest rääkimist ja enda avamist. „Aitäh, et sa mulle sellest rääkisid!” on lihtne viis anda märku, et väärtustad kaaslase usaldust sinu vastu.

Kui sa näed, et teismelist midagi vaevab, aga ta ei suuda sellest rääkida, siis julgusta teda rääkima kellegi teisega. Kui arvad, et tead, mis tal on mureks, räägi talle tagasihoidlikult oma mõtetest.

Tai Tarkvanem

13–18-aastane laps

Teemakohane

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis

Ole toeks lapse enesehinnangu kujundamisel

TÖÖLEHT: Kuidas sa ennast tunned?

TÖÖLEHT: Tugevate tunnetega toimetulek

TÖÖLEHT: Kuidas maha rahuneda

11-aastase tüdruku eneselõikamine ja suitsiidimõtted

Märka ja tunnusta oma last

Kuidas aidata oma last, kui tal on mure?