10–12-aastane laps

Selles vanuses tajuvad enam-vähem kõik lapsed peatselt saabuvaid suuri muutusi ja teismeliseks saamist. Suhted eakaaslastega hakkavad muutuma olulisemateks kui enne. Osadel lastel algavad puberteedile iseloomulikud kehalised ja emotsionaalsed muutused.

Enesetunne ja igapäevaelu

Puberteedile iseloomulikud kehalised muutused muudavad enesetunnet. Lapsed, kellel need toimuvad kõige varem või kõige hiljem, võivad ennast tunda teistest erinevatena. Lastel võib selles vanuses toimuda puberteedieelne kasvuspurt, mis teeb nad oma välimuse suhtes ebakindlaks. Tüdrukud võtavad sageli puberteedile eelnevalt kaalus juurde ja võivad olla sellest häiritud. Poisid võrdlevad end sageli meestele iseloomulike stereotüüpidega. Võid olla kindel, et poisi välimus ja pikkus mõjutavad teda ka siis, kui ta ei soovi sellest rääkida või isegi eitab seda. Ole lapsele toeks ja räägi talle oma kogemustest. Tea, et laps elab läbi suuri muutusi ka siis, kui ta neist otsesõnu rääkida ei soovi. Taga lapsele tavapärane tervislik toitumine ja paku võimalusi piisavaks liikumiseks.
Kehalise arengu tõttu võib laps vajada rohkem und või ka süüa rohkem kui enne. Kindlasti vajab selles vanuses laps kindlat päevarežiimi ja piisavalt und (umbes 8–10 tundi ööpäevas), regulaarset liikumist ja tavapärast tervislikku toitu.
Juba toimuvad ja peatselt saabuvad muutused tekitavad ärevust või ka varasemast suuremat meeleolu muutlikkust. Räägi lapsega erinevatest tunnetest ning sellest, mis neid põhjustada võivad ja kuidas erinevate tunnetega toime tulla.
Eakaaslaste grupp ja sõbrad mõjutavad lapse hinnanguid üha enam. Selles vanuses tunnevad lapsed rohkem huvi ka moraali- ja õiglusküsimuste vastu. Laps võib hakata vanematele vastanduma. Paku lapsele võimalusi neil teemadel arutleda, näita küsimusi erinevatest külgedest, tutvusta erinevate otsuste tagajärgi. Nii areneb lapse võime analüüsida erinevaid olukordi ja näha neid mitmest küljest. Ole kannatlik lapse vastandumise suhtes, see on eakohane ja vajalik. Vaata, et vastasseis ei areneks suureks tüliks.
Selles vanuses on laps väga tundik eakaaslastega suhtlemisel tekkivatele raskustele, samas ka edu suhetes mõjutab kogu tema minapilti ja enesetunnet. Räägi lapsega erinevate suhtlemisoskuste teemadel ja sõprussuhetest. Ka on hea mõne eakohase filmi või raamatu põhjal arutada ühe või teise tegelase käitumisviise. Selles vanuses võid suhtlemist toetada ka otseselt – saad aidata lapsel korraldada meeldivaid koosviibimisi oma kodus jne.
Lapsed on tundlikud ka õppeedukuse suhtes. Enamasti on õpitulemused olulised ka siis, kui see koolitööst nii välja ei paista. Õppetöö läheb üha raskemaks ja on hea, kui saad lapsele õpioskusi meelde tuletada. Laps vajab toetavat suhtumist kodus.
Lastel ja noortel, kellel eakaaslastega suhtlemine on raske, võivad selle tõttu kannatada ja vajada palju tuge. Võivad ilmneda ka varem varju jäänud suhtlemisraskused. Sellisel juhul räägi ka õpetaja või koolipühholoogiga, täpsusta olukorda ja tõsise probleemi korral konsulteeri lastepsühholoogiga.
Suur osa suhtlemisest võib toimuda internetis. Aruta lapsega läbi, millised on internetis suhtlemise eelised ja puudused.

Elu väljaspool kodu

Suhted eakaaslastega muutuvad tähtsamaks, kasvavad ka oskused sõprussuhetega paremini toime tulla.
Oluline on nii suhe parima sõbra või sõbrannaga kui ka sõprusringi kuulumine. Enesemääratlemine käib osaliselt läbi sõprusgruppide. Lapsele on oluline teistega piisavalt sarnaneda, kuuluda gruppi ja sobituda.
Grupisuhted võivad kaasa tuua ka seda, et laps kogeb ringist välja ja üksi jäämist. Need kogemused võivad mõjuda rängalt ja laps vajab palju toetust.
Eakaaslastega suhetes võib ette tulla kiusamist ning seda tuleb võtta tõsiselt ja sekkuda nii kiusaja kui ka kiusatava seisukohalt. Ohvriks jäävad sagedamini lapsed, kel on vähem kogemust raskustest ja tunnetest rääkimisega ning kes ei tea, kelle poole oma murega pöörduda, või kellel polegi sellist inimest. Kiusajateks on sagedamini lapsed, kelle elus on olnud raskusi ning kes ise kardavad „välja” või „alla” jääda. Kiusamisega toimetulekuks on oluline, et lapsel oleks piisavalt enesekindlust ja eneseväärikust ning et ta teaks, kelle poole pöörduda. Hoia kontakti lapsega ja tema usaldust!
Paljudel noortel võivad tekkida esimesed romantilised tunded. Selles vanuses ei ole hea julgustada kohtamas käimist, pigem soovita suhelda grupiga ja suuna seda.
Pikad pausid koolis käimises ja eakaaslastega suhtlemises võivad kaasa tuua muutusi sõprade ringis ning sellega mõjutada lapse enesetunnet ja enesehinnangut. Pikkade grupist eemalolekute ajal ja järel vajab laps toetust, et suhtlemine eakaaslastega võimalusel jätkuks ning naasmine sujuks võimalikult ladusalt.

Õppimine ja kool

Nõudmised koolis tõusevad, üha enam peab laps iseseisvalt toime tulema nii õppimise kui ka oma päeva korraldamisega. Lapse vastutustunne oma õppimise suhtes enamasti kasvab. Aruta lapsega tema päevakohustused läbi ja aita tal oma päeva organiseerida. Kui laps veedab peale kooli aega täiskasvanu juhendamiseta, siis on kindlasti hea, kui ta saab telefoni teel oma vanemaga ühenduses olla.
Laste ja noorte jaoks on õppeedukus väga oluline ning mõjutab nii enesehinnangut kui ka igapäevast enesetunnet ja meeleolu. Aruta lapsega ootusi tema edasimineku suhtes. Selgita ka seda, et ebaõnnestumised käivad elu juurde, et need ei tähenda veel läbikukkumist ja neist saab õppida.
Rohkem kui enne suudab laps selles vanuses arutada ja analüüsida erinevaid elulisi teemasid ning näha erinevaid külgi. Areneb ka abstraktse mõtlemise võime. Toeta last arutledes temaga ausalt ja loogiliselt. Paku talle võimalust tegeleda huvialadega, soovita tema huvidele vastavat kirjandust. Arutage koos erinevaid huvitavaid ja vajalikke teemasid (nt narkootikumide tarvitamine!).
Saavutustunne ja enesekindlus kasvavad koos kehalise jõu ja paraneva enesekontrolliga.

Kuidas vanemana last toetada?

Võta lapse jaoks aega, olge aeg-ajalt kahekesi segamatult koos, kuula ja usalda last.
Loo ja hoia kontakti ning usalduslikku suhet lapsega. Austa last eraldiseisva inimesena.
Mõtle oma lapse peale, pööra tähelepanu tema käitumisele, mõtle tema käitumise põhjuste peale. Ka siis, kui laps mingil põhjusel käitub n-ö halvasti, on selle taga mingi põhjus – mingi täitmata vajadus.
Aruta olulisi ohtudega seotud teemasid – narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, seksuaalsuhted, väärkohtlemine jm. Aruta ka tulevikuplaane hariduse, töö ja pereelu osas, räägi talle oma unistustest.
Hoolitse iseenda eest. Lapsed on väga tundlikud vanematega toimuvate muutuste suhtes. Raskused ja muutused, mis vanemate meeled haaravad, võivad olla paratamatud. Lapse huvides on ka rasketel aegadel vanema meeltes lapse jaoks ruumi leida ning panna tähele lapse mõtteid, tundeid ja vajadusi.
Kui näib, et lapsel on raskusi ja ettevõetud sammud või muudatused ei aita, kontakteeru kindlasti asjatundjaga.

Tai Tarkvanem

10–12-aastane laps

Teemakohane

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis

Ole toeks lapse enesehinnangu kujundamisel

TÖÖLEHT: Kuidas sa ennast tunned?

TÖÖLEHT: Tugevate tunnetega toimetulek

TÖÖLEHT: Kuidas maha rahuneda

11-aastase tüdruku eneselõikamine ja suitsiidimõtted

Märka ja tunnusta oma last

Kuidas aidata oma last, kui tal on mure?