Esimene eluaasta

Väikelapse vaimne tervis areneb läbi ema. Ema meeleseisund ja kättesaadavus mõjutavad lapse arengut kõigis eluvaldkondades. Vastsündinule on ema kui peegel, mille kaudu ta õpib tundma nii iseennast kui ka välismaailma. Esmane suhtlemine, heaolutunne, nauding, lohutus – kõik need on kogemused, mida beebi emalt vajab, et areneks terve enesetunnetus. Lapse sõltuvus ema psüühikast on hilisema iseseisvumise aluseks. Isa olulisus ja osalemine on sama tähtsad. Väikelaps vajab enda ümber turvalisi peresuhteid. Oma lähisuhete kogemusele tuginedes kujuneb lapsel esimesel eluaastal välja kiindumussuhte stiil, mis hakkab mõjutama tema enda hilisemaid oskusi luua ja hoida suhteid.

1-aastase lapse areng:

lapse psüühika varane areng sõltub ema vaimsest tervisest. Pööra vanemana tähelepanu iseenda meeleolule ja toimetulekule;
laps vajab kasvamiseks stabiilseid ja turvalisi peresuhteid;
laps reageerib nimele otsavaatamisega, suudab luua ja olla pilkkontaktis;
laps tunneb huvi teise inimese tähelepanu suunamise ja jagamise vastu (osutab, et midagi näidata; toob midagi näitamiseks);
laps juhindub osutamisest, näo ja pilgu suunast (vaatab, kuhu osutad; vaatab, kuhu vanem vaatab);
on huvitatud suhtlemisest: kasutab sõnu (fraase);
ilmestab kõnet käeliigutuste ja miimikaga;
laps väljendab rõõmu, tahab seda jagada;
laps väljendab hirmu, kurbust, ebameeldivust ja otsib siis turvalise täiskasvanu tuge;
rahuneb täiskasvanu abiga, reageerib lohutusele;
mõistab kõnet (lihtsad laused);
jäljendab tegevusi (söögitegemine, telefoniga rääkimine);
tunneb huvi potilkäimise vastu;
tunneb huvi ise söömise vastu;
tunneb huvi uute maitsete vastu;
suudab täiskasvanu abiga minna unne ja magab kogu öö.

Laps on rahutu ja nutlik?

Aastase lapse rahutusel ja nutlikkusel võib olla väga palju põhjuseid. Kindlasti tasuks olukorda arutada perearstiga. Tasuks mõelda, kui sageli laps päeva jooksul rahutuks muutub. Mis on toimunud enne seda, mis pärast? Kas on kindlad tegevused, ajad? Näiteks pärast ärkamist, õuest tuppa tulles, süües vms. Kas tekib teatav muster, mille abil rahutushooge ennetada? Üheks soovituseks on luua lapsele kindel päevarutiin, mis aitab kaasa etteennustatavusele. See tähendab, et päeva sees toimuvad muutused ei tundu lapsele ootamatutena, vaid ta kogeb sama rütmi iga päev ja seeläbi suudab üleminekutega paremini toime tulla.

Nutlikkuse ja rahutuse põhjuseks võib sageli olla ka suhetes toimuv ja ema vaimse tervisega seotud raskused. Küsi endalt ka seda, kuidas ise ennast tunned ja milline on sinu paarisuhe.

Osa beebisid on tundlikumad ja nutlikumad kui teised. Siis on peamiseks küsimuseks, kuidas emana toime tulla. Kuidas last rahustada, kuidas sel hetkel ise mõelda ja kuidas lapse seisundit paremini mõista.

Laps ei taha süüa tahket toitu?

Tähelepanu tasub esmajärjekorras pöörata söömisele üleüldiselt – millal, kus ja kellega koos süüakse. Järgmisena tasub vaadata, mis toitu ja millise tempoga lapsele tutvustatakse. Oluline on jälgida ka toidu temperatuuri, tüki suurust ja segamist muude toiduainetega. Lapsel, kes ei ole aldis uusi maitseid proovima, võiks lubada uut toitu mitmel viisil tunnetada. Laps peab toitu katsuma, plätserdama, nuusutama, emmele andma jms. Need kõik on võimalused, kuidas laps toiduga paremini harjub. Kindlasti tasub samal perioodil mängida nukkudega erinevaid söömis- ja söötmismänge. Emana on oluline pöörata tähelepanu ka enda tunnetele söömise ajal. Sageli ütlevad emad, et tunnetavad ärevust juba enne söömisaega, kaaluvad lapse toitu väga täpselt ja on kogu selle tegevuse vältel väga pinges. Küsi endalt, kas „me sööme” või „ma toidan”. Suured muutused on võimalikud suhtumise muutumisega.