Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis

Elus tuleb ikka ette olukordi, milles on raske ja vahel isegi võimatu toime tulla ainult oma elukogemuse ja teadmistega − probleemid kuuluvad elu juurde.

Vastutus iseenda, oma laste ja kogu pere eest lasub perekonna täiskasvanud liikmetel. Seetõttu on eriti oluline, et vanem oskaks oma lapse muret märgata ning lapsele toeks olla. Kui pere enda abinõud ei aita või kui probleem näib kasvavat üle pea, on mõistlik pöörduda nõustamisele.

Nõustamine on tulemuslikum, kui sellesse kaasata kõik probleemiga seotud inimesed, ka lapsed. Last nõustamisse kaasates, tema vaatenurka ja seisukohta arvesse võttes on spetsialistil võimalik vanemat ja peret paremini aidata. Mõnikord on vaja last nõustamisele tulekuks motiveerida ja julgustada. Selleks võiks lapsele selgitada, et vanem vajab tekkinud olukorras abi ning mitte rõhutada, et probleem on seotud lapsega.

Pöördu nõustamisse, kui:

  • Sina ise või keegi pereliikmetest on kestvalt (üle 2 nädala) keskendumisvõimetu, väsinud, unetu või raskete tunnete meelevallas: viha, vaenulikkus, tujukus, masendus, kurbus, ärevus, agressiivsus, kerge ärrituvus vms;
  • Sina ise või keegi pereliikmetest kannatab mõne tervisehäire all (nt korduv kõhu-, selja- või peavalu), kuid analüüsid ei näita kehalise haiguse olemasolu;
  • Su lapsel on käitumisraskused ja/või toimetulekuprobleemid koolis: muret teevad õpiedukus, suhted kaaslaste ja õpetajatega, vastumeelsus kooli vastu, koolikiusamine vms;
  • Sinul endal või pereliikmetel on raskusi elumuutustega kohanemisel: toimetulematus elumuutustega kooli, lasteaia, töökoha või elupaiga vahetusel; lahutus, uus kooselu, uue pereliikme sünd, mõne pereliikme haigestumine; kogu peret puudutav traagiline elusündmus (mõne parandamatu haiguse ilmnemine või kellegi surm, õnnetuse üleelamine, kuriteo ohvriks langemine);
  • Sinu laps kaalub normist tunduvalt vähem (minimaalsest normkaalust u 15% vähem) või esineb järske kaalukõikumisi ja probleeme söömisega;
  • pereliikmete vahel esineb suhtlemis probleeme: raskused suhete loomisel ja hoidmisel, oskamatus enda eest seista, kestvad konfliktid laste ja vanemate või teiste pereliikmete vahel; vaimse ja/või füüsilise vägivalla ilmingud pere laste omavahelises suhtlemises või vanemate vahel;
  • Sul endal või pereliikmel on tekkinud identiteediküsimused (nt seksuaalsuse ja seksuaalse orientatsiooniga seotud küsimused);
  • kooselus esineb muid paarisuhteprobleeme.

Kust saab nõu ja abi?

Lapsed on väga tundlikud peres toimuva osas − näiteks vanema õnnetu paarisuhe, rahulolematus iseenda või tööga võib peegelduda erineval moel ka lapse käitumises. Mõnikord on lapse käitumine selline, et vanem ei suuda otsustada, kas tegu on lapse eripära või häirunud psüühikaga. Kui kahtled, konsulteeri kindlasti spetsialistiga.

Meditsiinisüsteemis võib esmalt pöörduda perearsti poole, kes oskab abivajadust hinnata ja edasisi abisaamisvõimalusi selgitada. Samuti on võimalik pöörduda otse psühhiaatri poole.

Psühhiaater on meditsiinialase akadeemilise haridusega arst, psüühika- ja käitumishäirete hindamise ning ravimisega tegelev spetsialist. Erinevalt paljudest teistest eriarstidest ei ole psühhiaatri poole pöördumiseks vaja perearsti saatekirja.

Psühhiaatriga võiks konsulteerida, kui lapsel esineb:

  • söömishäire (ülemäärane söömine, söömisest keeldumine, väga ühekülgne söömine, järsud ja suured kehakaalu muutused vms);
  • kogelemine;
  • sundliigutused ja -käitumine;
  • ennastvigastav käitumine;
  • ülemäärane hirm, paanikahood;
  • üle kahe nädala kestev masendus;
  • voodimärgamine ja -määrimine üle 5-aastastel lastel;
  • ja muudel juhtudel, kui lapse käitumine on selline, et sa ei suuda otsustada, kas tegu on lapse eripära või häirunud psüühikaga.

Kooliga seonduvate probleemide korral (nt kooli kiusamine, probleemid õpiedukusega, suhtlemisprobleemid kaaslaste/õpetajatega jms) on võimalik esmalt pöörduda koolipsühholoogi või kooli sotsiaalpedagoogi poole, kelle töö on õpilaste arengu toetamine koolis koostöös lapsevanemate ja pedagoogidega. Koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog on pädev otsustama, kas ta asub ise probleemiga tegelema või soovitab minna mõne teise eriala spetsialisti konsultatsioonile (arst, pereterapeut, psühholoog, psühhiaater vm). Pereelus tekkinud probleemide korral (nt raskused elumuutusega kohanemisel, suhtlemisprobleemid, identiteediküsimused, muud paarisuhteprobleemid) on võimalik nõu ja abi saamiseks pöörduda otse nõustamiskeskusesse või registreeruda psühholoogi vastuvõtule.

Psühholoogiline abi võib seisneda nii nõustamises kui psühhoteraapias. Nõustamise käigus püütakse hõlbustada inimese toimetulekut tema elukeskkonnas, talle keerukates elusituatsioonides ja suhetes. Psühhoteraapias keskendutakse muutustele põhiliselt inimese isiksuse sees ning inimese ja keskkonna vahelised suhted on pigem tagaplaanil. Psühhoterapeudi peamine eesmärk on muutuste esilekutsumine inimese mõtetes, tunnetes ja käitumises, et parandada inimese vaimset ja füüsilist tervist ning seeläbi ka sotsiaalset toimetulekut.

Allikas: Lasteombudsmani infovoldik lapsevanemale „Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis“

Voldikust leiab põhjaliku loetelu Eestis pakutavatest, nii tasuta kui tasulistest, lastele ja nende vanematele suunatud erinevat tüüpi nõustamise võimalustest. Samuti on voldikus viited lapse kasvatamisega soetud teemasid käsitlevale kirjandusele.

Foto: Andre Hunter, Unsplash