Truudusetus paarisuhtes

Ühel päeval saab paarisuhte üks osapool teada, et tema partneril on teine. Võib-olla on ta seda aimanud juba pikemat aega – on isegi ilma nähtavate tõenditeta hakanud tajuma, et partner pole enam endine. Midagi tema olekus, viisis, kuidas ta vaatab ja kuidas omavahel suheldakse, on teistmoodi. Võimalik, et ta on rohkem kodunt ära ega tunne enam huvi intiimselt koos olla. See olukord on teinud rahutuks, kuid otse küsides ei ole partnerilt saanud vastuseid. Võib-olla aga tabab see uudis hoopis ootamatult nagu välk selgest taevast.

Miski pole enam endine

„Ma valisin kaua ja hoolega ning ma arvasin, et meil sinuga on midagi erilist, mida miski ei murra. Et sina oled see, kellele ma võin alati loota. Ja nüüd ma ei tea, kes ma sulle olen. Kuidas ma saan sind usaldada? Oled sa minuga? Olen ma sinu jaoks ihaldusväärne?“

Paar on sattunud määramata ajaks kriisi. Tavapäraselt mõtleme me truudusetuse all seksuaalset suhet, kuid truudusetus võib olla ka emotsionaalne suhe, mis kunagi pole füüsilise läheduseni jõudnud. Viimane võib partneri jaoks olla isegi  valusam, sest seksuaalse petmisega ei pruugi alati kaasas käia emotsionaalset seotust. Aga alati on selles olukorras teemaks usaldus ja reetmine.

Enamikul juhtudest ei ole petjal olnud soovi oma paarisuhet lõpetada. Paljudel juhtudel ei ole tal ka olnud mõtet alustada kõrvalsuhet ning see, et asjad on liikunud petmiseni, on ka talle keeruline. Pidev varjamine ja valetamine kurnab. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on enamikule inimetele ka raske olla paralleelsetes seksuaalsuhtes.

Petetu vajab kinnitust, kontrollib partneri telefoni, otsib märke … ja ei saa peast välja kujutluspilte sellest, kuidas asjad võivad olla. Keha läheb ärevaks, ei saa magada, ei saa keskenduda. Ei tea enam, mida uskuda ja mida mitte. Kogu ühine minevik võib osutuda valedest läbipõimunuks ning see muudab inimese pilti tema enda rollist ja kogu suhtest.

Ärevust lisab teadmine, et petmine ei ole kunagi privaatne – teised ümberringi  teavad ja  petetu on topeltrohkem häbistatud. Kui asi avalikuks saab, survestab ümbruskond petetut lahku minema ning ei kiida seda heaks, kui ta seda ei tee. „Kuidas sa saad ta tagasi võtta peale kõike seda, mis ta sulle teinud on?“

Petja on lõksus. Et suhet säilitada, vajab partner usalduse taastamist. Tal on palju küsimusi ja need on detailsed. Mida avameelsemalt petja neid detaile räägib, seda suurem on partneri valu. Kõik seletused ja vastused muudavad olukorda hullemaks. Mida rohkem vastatakse partneri küsimustele, seda suurem risk on teda kaotada – selline on lõpuks olukord petja jaoks.

Mida siis ette võtta?

Suhe ei pea olema ideaalne selleks, et olla rahuldust pakkuv või turvaline. Üle poole suhetest elab üle petmisest tulnud kriisi. Ühekordne libastumine võib olla see koht, mis ajendab inimesi oma suhtega tööd tegema.

Et paarisuhe saaks võimaluse, peab kõrvalsuhe saama lõpetatud.

Kui ei suuda valida kahe inimese vahel – süda ütleb ühte ja mõistus teist –, siis tuleb minna individuaalteraapiasse, et teha otsus. On vaja saada iseenda vajadustes selgust ja leinata seda suhet, mis lõpeb. Leinamine võtab aega ja endale andestamine samuti.

Kõrvalsuhte lõpetamine tähendab seda, et ei vestelda enam sotsiaalmeedia kanalites ja ei kohtuta ilma partnerit teavitamata. Võimalik, et on vaja vahetada töökohta, et mitte olla igapäevaselt selle inimesega koos.

Turvalisust paarisuhtes saab hakata taastama piiride kaudu. Kui partner on hirmul, siis ta peab saama vaadata teise poole telefoni või arvutit, peab olema talle avatud ja emotsionaalselt kättesaadav. Petjale on tavaliselt üllatuseks see, kui kaua partneril võtab aega rahunemine. Usalduse taastumine võib kesta aastaid. Paar vajab aega, et mõtestada juhtunut ja saadud kogemust. Alles pärast seda võib hakata rääkima andestamisest. Kui ei teki mõistmist, siis ei saa ka andestada. Tasuks käia paariteraapias, et saada aru vajadustest, mis on juhtunu tagamaaks.

Lastele ei ole detaile vaja selgitada. Isegi siis, kui väga tahaks rääkida, mida teine on teinud ja kui valu on väga suur, pole see teema, kuhu lapsi kaasata.

Pere- ja paariterapeut Monika Koppel