Seksuaalprobleemid

Paarisuhtes tekkivate probleemide tähtsaimaks põhjustajaks on seksuaalsed düsfunktsioonid. Tihtipeale on inimestel kindel ettekujutus sellest, kuidas seks peaks toimuma. Normile mittevastavus võib häireid süvendada. Valdavalt on seksuaalfunktsiooni häired nii naistel kui meestel omavahel seotud. Siia kuuluvad naistel seksuaalse iha langus, võimetus tunda seksuaalset erutust ja kogeda orgasmi, valus seks; meestel aga erektsioonihäired, kiire seemnepurse, libiido langus. Seksuaalfunktsiooni häired vähendavad enesekindlust ja -usku, mõjutavad lähisuhteid ja eluga rahulolu.

Seksuaalse iha erinevus

Igas paarisuhtes on ühel partneril suurem iha kui teisel. Tavaliselt soovib mees enam seksi kui naine , kuid on ka vastupidiseid olukordi. Paaridele enam peavalu valmistavaks probleemiks on naise seksuaalse iha langus. Inimese seksuaalsuse uuringud on näidanud selget seost paarisuhte pikkuse ja naise libiido languse vahel. Mida pikem suhe, seda vähem on spontaanset iha. Halvim, mis juhtuda võib, on rohkem seksi ihkava partneri rahulolematust väljendav käitumine, tujutsemine, halvakspanu ja survestamine. Vähema ihaga partneri käes on ohjad ning see mõlemale pealesunnitud olukord ajab vihale, tekitab hirmu ja ebakindlust. Igat lähenemist tõlgendab ihavähene partner survena seksida, nii et ta hakkab igasugust kehalist lähedust tõrjuma. Inimesed kaugenevad ja võõranduvad, on üksikud ja kurvad.

Seksiprobleemidega tuleks tegeleda paarina – koos ühise eesmärgi nimel tegutsedes. Eesmärgiks võiks olla mõlemale osapoolele rahuldust pakkuv paindlik seksisuhe. Rutiini muutmine on päris raske, kuna tavalisus annab kindlus- ja turvalisuse tunde. Iha ja erutust ergutab aga just uus ja huvitav.

Kui tahta muutusi, siis tuleks eelkõige omavahel ilma süüdistusteta rääkida, millised on eelistused ja mittemeeldimised, mida võiks teha teistmoodi, kuidas tuua suhtesse värskust.

Tänapäeval kurdavad paljud, et aega on vähe. Kui seksi ja omavahelist lähedust peetakse tähtsaks, siis peaks selle teineteisele pühendatud aja ka oma päevakavasse sisse planeerima. Vaja oleks ka paarina koos, ilma lasteta aega veeta, et saaks ennast mõnda aega mehe ja naisena tunda.

Levinud on uskumus, et seksuaalne rahulolu tekib iseenesest, et seks on isetoimiv, lihtsalt juhtuv kogemus. Pikaajalises paarisuhtes ei pea see tõdemus paika. Lubadust „ma teen sind õnnelikuks“ ei saa ega tohi uskuda. Seksis tuleb võtta vastutus oma sensuaalsete ja seksuaalsete tunnete eest enda kätte. See tähendab, et kui soovitakse kogeda naudingut, tuleb teha kõik selleks, et see juhtuks. Võiks endale selgeks teha, mida vajatakse seksuaalselt heaks enesetundeks ning millal võiks intiimne lähedus aset leida.

Kui oma jõududega probleeme ei suudeta lahendada, tuleks pöörduda spetsialistide poole. Kui suhted on halvad, võiks käia paariteraapias. Individuaalteraapias inimene areneb, aktsepteerib ennast, õpib oma tunnetest ja vajadustest aru saama ning neid väljendama – saab enam iseendaks, eristunuks.
Iga meditsiinitöötaja saab ja oskab mõnele seksi puudutavale küsimusele vastata ja selgitusi anda. Tuleks ainult julgus kokku võtta ja küsida ning mitte jätta abi küsimist viimasele minutile või veel hilisemaks. Seksuaalnõustaja ja terapeut oskavad jagada juba spetsiifilisemaid nõuandeid ja näpunäiteid.

Seksuaalterapeut ja naistearst Mare Pruks