Lahkuminek ja lahutus paarisuhtes
Mõnikord on lahutus vältimatu. Millal?
- Kui on proovitud kõiki viise suhte parandamiseks, aga miski pole aidanud.
- Kui on tegu sõltlasest või vägivaldse partneriga.
- Kui suhtest on järel ainult vastastikune kriitika ja soov, et teine oleks üdini teistsugune kui ta on.
Lahutusele eelneb aastaid kestev suhte stagnatsioon. Poolel, kes teeb otsuse lõpetada, ei olegi enam tugevaid tundeid, vaid sagedamini kogeb ta ükskõiksust ja lootusetust. Selleni on viinud korduvate pettumuste jada ja tunne, et ollakse suhtes väga üksi. Pikemat aega on kogetud, et teine pole emotsionaalselt kättesaadav ja teda ei saa usaldada.
Vaatamata raskele suhtele tuleb otsus lõpetada teisele poolele enamasti üllatusena. Tema oleks valmis jätkama – kuigi suhe pole juba pikka aega ei emotsionaalset ega füüsilist rahuldust pakkuv. Mahajäetu reaktsioonid võivad olla väga tormilised. Kõrvaltvaatajatele ja ka lastele võib jääda toimuvast mulje, et lahkuja on reetur või enesekeskne egoist ning mahajäetu on ohver. Raske on näha, et sellise lõpplahenduseni on jõudnud paar koos ja mõlemal on selles osa – nii heas kui halvas.
Kui peres on lapsed, ei ole võimalik ekspartnerit oma elust täiesti välja kirjutada. „Kuni surm teid lahutab“ kehtib tänapäeval rohkem lapsevanema rolli kohta kui abielu iseloomustamiseks. Siduma jäävad lapsed ja lapsevanema vastutus. Ja see ei ole koht, kus jätkata ekspartneri ümberkoolitamist nn normaalseks inimeseks.
Kui otsus lahku minna on lõplik, siis tuleks korraldada nii, et lapsed ei saaks sellest teada alles sel päeval, kui füüsiline lahkukolimine toimub. Sellest tuleks teada anda nt nädal varem, siis jõuavad nad selle mõttega kohaneda ning saada oma küsimustele vastused, piisavalt lohutust ja kinnitust, et suhe nendega jätkub.
Järgneb keeruline aeg peres. Ärevust ja kurbust väljendab iga pereliige omamoodi.
Elu näitab, et paljud paarid on nii hõivatud oma valuga, et nad ei märka laste segadust ja kurbust. Lastele tuleb korduvalt kinnitada, et nemad ei ole toimuvas süüdi. Lapsed vajavad eakohaseid seletusi selle kohta, mis hakkab edasi juhtuma ja millal nad teist vanemat jälle näevad. Kas nad vajavad kogu tõde selle kohta, miks lahutus toimub? Ei. Aga nad vajavad teadmist, et neid ei jäetud maha ja et mõlemad vanemad armastavad neid endiselt ning see ei lõppe ega kao.
Emad ja isad on erinevad ning nende kasvatustiilid ja väärtushinnangud ei pruugi kattuda. Mõlemad vanemad on oma erinevuses lapsele vajalikud ja armsad. Laps ei taha vanemate vahel valida. Tal on edaspidi kaks kodu, mis ei ole ühtemoodi ega ela ühesuguste normide järgi. Mida vähem üks vanem püüab kontrollida seda, mis toimub teise vanema kodus, seda paremini läheb lapsel.