Kuidas pakkuda kodusoojust lapsele, kes ei saa elada sünniperes?

Viimasel ajal on olnud palju juttu lastest, kes ei saa kasvada oma sünnivanematega. Põhjuseid  on erinevaid – vanemate ootamatud haigused, sõltuvused ja muud elulised raskused. Õnneks leidub inimesi, kes on avanud oma südame ja koduuksed, et pakkuda hoolt ja kodusoojust teistest vanematest sündinud lastele. Kuid vähesed teavad, et olukordi on erinevaid. Mõni laps vajab hoolt pikema aja jooksul, kuni täisealiseks saamiseni. Teine vajab kodu ajutiselt, kuni kriisiolukord laheneb ja vanemad suudavad taas lapse eest hoolitseda.

Järgnevalt seletame lahti erinevad asendushoolduse võimalused.

Pikaajaline asendushooldus 

Kõige rohkem teatakse olukordadest, kus laps ei saa sünnikodus suureks kasvada, kuigi tema vanematelt ei võeta ära hooldusõigust. Näiteks ei tule vanem ise lapse kasvatamisega toime, olgu põhjuseks tervise- või sõltuvuste probleemid. Sel juhul on parim, kui laps saab kasvada täiskasvanuks hooldusperes, kus teda hoitakse ja armastatakse, sest iga laps vajab enda kõrvale kindlat inimest, keda usaldada ja kellele toetuda. Täiskasvanul tuleb toetada ka lapse sidet oma juurtega. Iga laps tuleb uude perre oma loo ja kaotuse kogemusega ning kasuvanemate kätes on aidata lapsel oma perelooga sõber olla. Loe, millist tuge peredele pakutakse.

Elise ja Normani pere lugu:

Kui omavahel kokku saime ja tekkisid mõtted lapse saamisest, siis kaalusime ühe variandina kohe hoolduspereks hakkamist. Kaks ja pool aastat tagasi kohtusime oma lapsega esimest korda, ta oli siis kaheksa-aastane. Pereks sulandumine oli mitmejärguline protsess. Kui ta meie juurde elama tuli, oli ta peaaegu musterlaps, väga viisakas ja tore. Aga mesinädalate periood läheb paari nädalaga üle ning uute piiride kehtestamise periood oligi kõige raskem. Lapsel on sünnikodust tulenevalt omad toimetulekumehhanismid ja kujutlus maailmast. Tema puhul tähendas see, et ta oli harjunud, et selleks, et teda kuulataks, tuleb võimalikult kõvasti karjuda. Ja nii ta siis aina karjus, ja meie rääkisime rahulikult, kuni ta hakkas lõpuks vaikselt aru saama, et karjumine ei vii kuhugi. Mõned kuud oli sellist kõige raskemat aega, edasi hakkas minema tasapisi paremaks. Nüüd on selliseid episoode ehk üks kord kuus.

Ajutine asendushooldus 

Vahel läheb tarvis lühiajalist hoolt, mis võib kesta mõnest päevast kuni kolme kuuni. Näiteks peab lapse sünnivanem minema ravile või rehabilitatsiooni või ta on kinnipidamisasutuses – põhjuseid on seinast seina. Ent lähiringkonnas pole kedagi, kes lapse eest sel ajal hoolitseks. Teine kord vajavad puudega laste vanemad aeg-ajalt hingetõmbeaega. Sellisel juhul on parim lahendus, kui lapsele leitakse hooldusõigusliku vanema või eestkostja loal pere, kes tema eest ajutiselt hoolitseb. Hooldusvanemad saavad sarnast tuge nagu ka pikaajalised hoolduspered, esmajärgus abistab neid kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, samuti toetavaid neid teenuseid pakkuvad organisatsioonid. Oluline on olla ka emotsionaalselt valmis pakkuma lapsele kodu ja peret just sel ajal, kui ta seda vajab. See tähendab valmisolekut, et laps võib tulla perekonda lühikese etteteatamisega, ent ka seda, et sama ootamatult võib ta naasta sünniperekonda.

Anne ja Aare pere lugu:

Meid motiveeris see, et meil oli juba üks laps eestkostel olnud. Kui hindamine sai tehtud, pakuti meile ajutist hoolduspereks olemist. Miks pakkuda lühiajalist hooldust? Laps vajab stabiilsust ja piire, mis ei muutu. Asenduskodus võib kasvatajaid olla aga viis erinevat ja iga kord, kui tuleb uus inimene, siis jälle asi muutub. Sellises olukorras õpib laps selgeks manipulatsioonid, et „Tema lubas kauem telekat vaadata! Miks sina ei luba?“ Aga kui stabiilsus ja piirid on paigas, siis ta rahuneb. Ta saab olla laps ja tegeleda asjadega, millega üks laps peab tegelema. Leiame ka, et laps peab saama suhelda oma bioloogiliste vanematega. Ta peab teadma, kust ta pärit on. Mu enda ema suri, kui olin üheksane, ja isaga ma koos elada ei saanud, sest ta oli alkohoolik. Aga ega mina lapsena ei saanud aru, miks ma ei või isaga koos olla, kogu aeg igatsesin teda. Kui laps aga teab, et vanem on olemas, isegi kui peab parasjagu eemal olema ja oma muresid lahendama, siis annab see talle kindlustunnet.

Kriisihoolduspere

Täna katsetatakse projekti korras ajutise hooldusena ka uut teenust, nimelt kriisihooldusperekonda. Selline pere hoiab ja kasvatab last kuni 90 päeva ning peab olema valmis võtma vajadusel lapse enda juurde kahetunnise etteteatamisega. Niimoodi tagatakse, et laps jõuab otse perekonda, ilma vajaduseta sattuda vahepeal turvakodusse. Erinevalt pikaajalisest ja lühiajalisest hooldusest saavad projekti kaasatud kriisihoolduspered valmisolekutasuna miinimumpalka. Kriisihoolduspereks sobivad inimesed, kes töötavad kodus ja kelle töö ei sega neid lapse eest hoolitsemast. Erinevalt teiste lühi- ja pikaajalise asendushoolduse vormidest tuleb projektis osalevatel perel läbida ka traumakoolitus.

Ene pere lugu:

Olen pikalt teinud sotsiaaltööd ja tundsin, et oskaksin pakkuda perest eraldatud lastele hoolt. Kriisihooldusperre jõudnud lapsele ei tasu püstitada ootusi – teda tuleb lihtsalt toetada, sest ta vajab sel hetkel täiskasvanut. Kriisihoolduspere ongi toetav käsi väiksele inimesele, et ta ühiskonnas toime tuleks. Kuidas see kõik mõjutab last? Kui laps saab 24/7 üks ühele tuge, tunneb ta end kindlamalt. Loomulikult on kriisihooldusperes risk, et lapsel on raske minna jälle uude kohta, ta on pidevalt ootel, mis saab homme. Ka kriisihoolduspere ei oska vastata, mis saab edasi ja kas laps saab koju tagasi, sest lapsele ei tohi tekitada asjatuid lootusi või uusi hirme. Ent kokkuvõttes on selline pere hea võimalus panustada lühiajaliselt lapse esmase turvatunde ehitamisse. Samal ajal tuleb koos spetsialistidega teha tööd, et bioloogiline pere saaks iseseisvalt või vähese kõrvalise abiga last kasvatada. Kui see pole võimalik, tuleb lapsele leida pere, kes toetab teda täiskasvanuks saamisel. Kui lapsega on hea kontakt, tasub kaaluda ka ise hoolduspereks hakkamist.

Kõigil asendushooldust pakkuvatel peredel tuleb läbida sobilik ettevalmistus ja hindamine, kuhu alla kuuluvad pereuuring ja PRIDE-i koolitus. Samuti on oluline, et pere ei jääks üksinda ning saaks vajalikku tuge näiteks kohalikult omavalitsuselt, peresid toetavatelt MTÜ-delt jt. Loe ka hooldusvanemaks saamise müütide ning tugiteenuste kohta, mida hooldusperedele pakutakse.

Kas oled valmis avama enda südame ja koduukse lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes?

Kui tunned huvi, siis küsi julgelt lisa sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse infotelefonilt 655 1666 ning e-posti aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Autor: Brigitta Davidjants, sotsiaalkindlustusamet
Foto: Annie Spratt, Unsplash