PRIDE eelkoolitus tulevastele hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele

Iga laps vajab kodu ja perekonda. On väga oluline, et lapsed, kel mingil põhjusel pole võimalik kasvada oma sünniperes, saaksid elada mõnes teises neile sobivas peres.

Perel, kes soovib ja on valmis pakkuma hoolt, tuge ja armastust teistest vanematest sündinud lapsele oma kodus, on võimalik hakata hooldus-, eestkoste- või lapsendajapereks.

Otsus saada hooldus-, eestkoste- või lapsendajapereks on tõsine samm, mis vajab põhjalikku läbikaalumist. Pere vajab ettevalmistust, et olla teadlik, mida sünniperest ilma jäänud lapse kasvatamine ja toetamine endast kujutab. Üheks oluliseks pere ettevalmistamise ja hindamise protsessi osaks on PRIDE eelkoolitus.

PRIDE eelkoolitusel saab arutluste, harjutuste, rollimängude ja õppuste käigus läbi mõelda oma soovi ja valmisoleku hakata hooldus-, eestkoste- või lapsendajapereks.

PRIDE programmi arendasid 1990. aastal välja kahekümneaastase kogemusega USA spetsialistid. Eestis on PRIDE eelkoolitus saadaval alates 2000. aastate algusest. Koolitust uuendati 2022. aastal.

PRIDE on pädevustepõhine koolitus, mis rajaneb seisukohal, et lapsendajatel, eestkostjatel ja hoolduspere vanematel peavad olema kindlad tugevused, teadmised ning oskused selleks, et olla lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes, võimalikult hea vanem.

Vanemad peavad teadma järgmist:

Eelkoolitusel käsitletakse erinevaid teemasid, nagu näiteks hoolduspere/lapsendajapere/eestkostepere roll ja vastutus, kiindumussuhete olulisus ning nende kujunemine, kaotuskogemus, distsipliin, lapse arengu mahajäämuse põhjused ja abistamise võimalused.

PRIDE eelkoolitus koosneb 9 õppusest ja neile eelnevast eelkohtumisest, mis viiakse läbi 3–4 kuu vältel. Õppuste maht on kokku 58 akadeemilist tundi (koos eelkohtumisega 62 ak/h):

  • eelkohtumine (4 akadeemilist tundi)
  • auditoorne õpe (39 akadeemilist tundi, üks õppekord kestab 3 tundi ja 15 minutit ning toimub üldjuhul pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetustel);
  • iseseisev töö (15 akadeemilist tundi) – PRIDE-i raamatu lugemine ja Eluraamatu* täitmine, lisamaterjali lugemine;
  • perekülastus (2 akadeemilist tundi), mille käigus kohtutakse potentsiaalsete lapsendajate, eestkostjate ja hoolduspere vanematega nende koduses keskkonnas. Koolitajad aitavad perekonnal analüüsida oma varasemaid ja praeguseid elukogemusi ning tuvastada oma tugevusi ja vajadusi;
  • kooshindamise kohtumine (2 akadeemilist tundi), mille käigus koolitajad ja potentsiaalsed lapsendajad, eestkostjad ja hooldusvanemad vestlevad koolitusel omandatud oskustest, pere ressurssidest ja valmisolekust hakata vanemaks lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperekonnas.

* PRIDE Eluraamat – Perre saabuval lapsel on juba oma perekonnalugu, nagu ka potentsiaalsel kasuperel. Nii nagu hooldus- ja eestkosteperedele ning lapsendajatele on tähtis tunda oma lapse minevikku, on ka PRIDE koolitajatele tähtis tunda minevikku. Eluraamatus olevatele küsimustele vastamise kaudu annab pere informatsiooni endast ja oma perest ning saab jagada mõtteid ja tundeid lapse kasvatamise kohta. Eluraamatu täitmine nõuab aega ja pingutust, aga see on oluline, et analüüsida ennast ja oma minevikku, ning koolitajatele, et näha pere tugevusi ja arenguruumi.

Koolituse lõppedes toimub hindamine. Koolitajad ja pere vestlevad omavahel omandatud oskustest ning koolitaja suunab analüüsima oma ressursse ja valmisolekut hakata hoolduspere vanemaks, lapsendajaks või eestkostepereks. Nii saab langetada teadliku otsuse oma valmisoleku ja võimekuse kohta kasvatada last, kes ei saa kasvada oma sünnivanematega.

Kellele on koolitus mõeldud?

Koolitusele on oodatud hoolduspere vanemad, lapsendajad ja eestkostjad. Hoolduspere vanematele on koolitus kohustuslik.

Koolitusele registreerimine

Hoolduspereks saamise sooviga peresid ja lapsendajaid registreerib PRIDE-i eelkoolitusele Sotsiaalkindlustusamet.

Eestkosteperesid registreerib koolitusele kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitsespetsialist.

Koolituse korraldus

Koolitused toimuvad võimalusel neljas Eesti piirkonnas (oleneb grupi suurusest), et pered saaksid koolitustel osaleda oma kodule võimalikult lähedal:

  • Põhja piirkond (Harju, Rapla ja Järva maakond)
  • Ida piirkond (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond)
  • Lõuna piirkond (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond)
  • Lääne piirkond (Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakond)

Koolitusi korraldatakse enamasti piirkonna suuremates keskustes eesti ja vene keeles. Koolitusgrupis on tavaliselt koos nii hoolduspere vanemad, lapsendajad kui ka eestkostjad.

Supervisioon

1–2 aasta jooksul pärast eelkoolitust toimub lisaks viis supervisioonikohtumist (mahus 20 akad t). Supervisiooni pakutakse üldjuhul siis, kui lapsed on peredesse jõudnud. Supervisioonil käsitletakse lapse perre jõudmisega seoses kerkinud küsimusi ja väljakutseid.

Tugiteenused

Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakutakse erinevaid tugiteenuseid, nagu näiteks mentorlust, telefoni- ja internetinõustamist ning psühholoogilist nõustamist nii individuaalselt kui ka grupis. Nõustamisteenuseid ja mentorlust saab juba enne lapse perre saabumist ning lapse igas eluetapis.

Asendushoolduselt (hooldus- või eestkosteperest) elluastuvatele noortele pakutakse tugiisikuteenust.

Täpsemat infot tugiteenuste kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.