7–12-aastane laps

Algklassilapse ja varateismelise (9–12 a) arenguülesanded on alates kooliminekust seotud üha suurema iseseisvumisega. Laps peab tulema toime õppimise, erinevate kohustuste, nõudmiste-reeglite, edu- ja ebaedukogemustega ning veelgi laienenud sotsiaalsete suhete ringiga lisaks perele – koolis, sõpradega, õpetajate ja treeneritega. Üha olulisemaks muutuvad sõprussuhted, kuuluvustunne gruppi, sõprade heakskiidu taotlemine ja sarnane olemise vajadus.

Internet on hea suhtluskeskkond ärevatele, häbelikele (ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), Aspergeri sündroomi või autismidiagnoosiga) lastele ja noortele, kes suhtlevad küll sotsiaalmeedias (kuna puudub otsene kontakt), kuid päriselus ei julge kontakteeruda. Seega on oht, et ärevus, hirm ja häbelikkus sotsiaalsete olukordade ees süvenevad veelgi.

Murekoht on ka see, et digimaailmas ei õpita emotsionaalselt keerulistes olukordades (tülid, erimeelsused) adekvaatselt toime tulema. Probleemi- või konfliktide lahendamise oskuste puududes lõpetatakse suhtlus või pannakse arvuti lihtsalt kinni, selle asemel et olukorraga tegeleda. Pettumustunne ebaedust mängudes või sellest, et vanem palub ekraani eest ära tulla, võib vallandada vihatunde agressiivse väljaelamisena arvuti peal või raevupursetena vanema vastu.

Reaalsus on, et ka alla 13-aastased lapsed toimetavad sotsiaalmeedias, seega tuleb läbi mõelda, kuidas rääkida lastega sealsetest ohtudest ja turvalisest (sotsiaal)meediakasutusest. Teada on, et vaid hiirekliki kaugusel on sobimatud leheküljed, näiteks pornosaidid ning kokku võidakse puutuda küberkiusamisega.