Digisõltuvus

Digivahendid ja see, mida nendes teha saab, on interaktiivne, kiire, põnev ja uudne, pakub eduelamusi, lohutust-tunnustust, tajutud kontrolli tunnet, ootamatut preemiat jne – ehk aju stimuleeriv. Seetõttu ongi meil kõigil (ja ennekõike lastel ja noortel, kelle aju alles areneb ning on muutustele väga tundlik ja vastuvõtlik) väga kerge internetist sõltuvusse jääda.

Hiljutised ajupiltide teemal tehtud uuringud näitavad, et digiseadmed mõjutavad eesajukoort (mis kontrollib tegevuste organiseerimist) samal moel kui kokaiin. Tehnoloogia on niivõrd ülierutav, et tõstab dopamiinitaset – sõltuvusega kõige enam seotud neuromediaatorit. MRT-s (magnetresonantstomograafis) ilmnesid internetisõltlaste puhul muutused aju valgeaines (vähem närvirakkude ühendusi aju osades, mis tegelevad emotsioonide, otsustamise ja enesekontrolliga), samuti leiti muutusi aju hallaines, mis oli vähenenud.

Kahjustada võib saada väikelaste kõne areng, puudulikuks võib jääda suhtlemisoskuste väljakujunemine, tähelepanu- ja keskendumisvõime, emotsioonide regulatsioon ja peenmotoorika.

Riskirühma kuuluvad lapsed ja noored, kellel on harjumus internetis olla selleks, et oma meeleolu parandada ja end igapäevaelu stressist välja lülitada (näiteks on läinud koolis või trennis kehvasti või on probleeme suhtluses sõprade, vanemate või õpetajatega). Samuti moodustavad riskirühma lapsed ja noored, kel on varem diagnoositud meeleoluhäireid (depressiooni, ärevushäireid), aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, sotsiaalfoobiat. Ka madal enesehinnang, üksildustunne ja loomupärane impulsiivsus võivad suunata liigselt aega internetis veetma.

Lisaks internetisõltuvuse väljakujunemise ohule võib liigse digikasutusega teismelistel kaasneda probleeme unega. Leitud on seos nutividinate õhtuse kasutamisega – eredat valgust kiirgavad iPad’ide, tahvelarvutite, arvutite ja nutitelefonide ekraanid võivad peatada loodusliku unehormooni melatoniini tootmist ning takistada nii lapsel magama jääda. Seetõttu ei saa laps täis vajalikku arvu tunde süvaund ning isegi kui tundub, et magatud on 7–8 tundi, ollakse hommikul ja päeval (krooniliselt) väsinud. Süvenevad ka unehäired (ei uinuta, ärgatakse kas keset ööd või liiga vara hommikul). Probleemiks on täiesti sassis ööpäevatsükliga noored (öösel üleval, päeval magavad).