Külli ja Ahto: pere võib olla laiem kui need, kes on seal sündinud

Hoolduspere vanemad Külli ja Ahto räägivad siin lühifilmis oma loo – milliste rõõmude ja muredega põrkub üks hoolduspere ning mida tähendab see kogemus nii lapsele kui ka perele.

Ehk saad sinagi pakkuda hoolt ja armastust lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes. Laps on pereootel. Vaata: hoolduspere.ee.

Eestis on suur puudus inimestest, kes pakuksid hoolt lastele, kes ei saa kasvada oma sünniperes. Seetõttu kasvab ligi 800 last asutusepõhisel hooldusel, pere- ja asenduskodus, endise nimega lastekodus. 17. mail alanud teavituskampaania „Laps on pereootel“ kutsubki üles hakkama hoolduspere vanemaks.

„Tahame julgustada inimesi, et nad kaaluksid võimalust pakkuda lastele oma pere keskel armastust ja hoolt,” selgitas sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse nõunik Nadežda Leosk. Tema sõnul on põhjused väga erinevad, miks ei saa lapsed kasvada sünnivanematega. „Vahel jäävad vanemad ootamatult haigeks, neil on sõltuvusprobleemid või muud eluraskused. Sel juhul püütaksegi leida lapsele võimalikult kähku uus kodu ja hoolitsev pere. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes kasvatab teda igapäevaselt, armastab ja mõistab teda rõõmus ja mures.“

Eestis on hoolivaid peresid, kes on avanud oma südame ja koduukse sünnivanematest eraldatud lastele. „Mullu sündis rekord – hoolduspereks saada soovijatelt tuli sotsiaalkindlustusametile 72 sooviavaldust. Võrreldes varasemaga on see number kasvanud, mis rõõmustab meid väga. Näiteks 2019. aastal oli sooviavaldusi kokku 51. Ent peret vajavaid lapsi on kordades rohkem,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Ebeli Berkman.

Berkmani sõnul kasvab täna asutusepõhisel hooldusel väga palju lapsi. „Aastas eraldatakse sünniperest umbes 250 last ning üle poole neist ei saa sünniperre naasta. Kuigi lapse parim kasvukeskkond on perekond, elab hooldusperes vaid ligi 150 last,“ lisas ta.

Sünniperest lahkumine on lapse jaoks raske sündmus. Seetõttu on väga oluline otsida talle toetav ja turvaline kodu. Vahel õnnestub leida lapsele uus elupaik lähedaste juures, kuid alati ei ole see võimalik. Sel juhul on hoolduspere sobivaim asendushoolduse vorm, et tagada perest eraldatud lapsele turvaline ja stabiilne kasvukeskkond. Sageli hoolitseb pere lapse eest pikaajaliselt, kuni täiskasvanuks saamiseni. Vahel kriisiolukord laheneb ning sünnivanemad suudavad taas lapse eest hoolt kanda. Sel juhul naaseb laps sünniperesse.

Hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistuse eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. Lapse seaduslik esindaja on kohalik omavalitsus, kes sõlmib hooldusperega lepingu, mille alusel pere last kasvatab. Pere põhipartner on lastekaitsetöötaja, kellega koos võetakse vastu lapsega seotud tähtsad otsused. Ta on perega tihedas kontaktis, hindab ühiselt lapse vajadusi ning toetab vajalike teenuste ja toetustega, ka rahaliselt. Lisaks korraldab omavalitsuse spetsialist suhtlust lapse ja sünnivanemate ning teiste lähedastega. Peredele on toeks ka tugiorganisatsioonid, kes pakuvad nõustamist, peretoe teenust, mentorlust, tugigruppe jpm.

Uuri lisa, kui see teema sind puudutab ning soovid saada hoolduspereks või alles kaalud seda võimalust. Võta tööpäevadel kl 10–17 ühendust Sotsiaalkindlustusametiga telefonil 655 1666 või kirjuta asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.