Kodu on koht, kus olla, aga pere annab kuuluvustunde
“Sellest on juba 11 aastat, kui me esimese lapse, kolmeaastase Andri, võtsime,” kõneles Katrin. “Mind innustas teine hoolduspere, kus oli mitu last. Nägin, kui rõõmsameelne ema kõige selle keskel oli ja kuidas ta nendest lastest rääkis. See naine sai aru oma rollist ühiskonnas. Tema oli mulle eeskujuks.”
Katrini sõnul on kõige olulisem hoolduspereks hakkamise juures tahe selleks. “See ei saa tulla vaid läbi mingi filmi või artikli. See on kutsumus, mida tunned, kui satud õige asjaga kokku. Nagu eriala valimisel.”
Loe Katrini pere lugu, mis ilmus Virumaa Teatajas 19. detsembril 2020.
