Kasulaps koolis: kuidas oma last aidata?

Artiklis „Kasulaps koolis: lapse kooliprobleemide põhjused” kirjutasime traumakogemusega lapse kooliprobleemide põhjustest. Mida aga siiski peaksid tegema vanemad ja millist abi saavad osutada spetsialistid, et laps kohaneks koolieluga?

Esiteks on vaja säilitada positiivset professionaalset suhet ühiste eesmärkide nimel – koos saame aidata kasulapsel kohaneda koolieluga edukalt.

Mida saavad teha spetsialistid?

(psühholoogid, eripedagoogid, psühhiaatrid, neuroloogid, logopeedid, lasteaia- ja kooliõpetajad, lastekaitse ja KOV-ide töötajad jt)

  • Selgitada välja lapse elulugu, tunda tema probleemide allikaid.
  • Uurida lapse emotsionaalsete probleemide taset.
  • Viia läbi rehabilitatsioonilist tööd (psühhoteraapia ja käitumise korrektsioon).
  • Korraldada meditsiinilist diagnostikat ja ravi (lapse neuroloogi/psühhiaatri abi).
  •  Välja selgitada lapse arengutase (eripedagoog).
  • Anda lastevanematele soovitusi koduste tegevuste ja ajaveetmise kohta.
  • Jälgida regulaarselt lapse arengut ning tutvustada tulemusi ja peegeldusi arengulisest dünaamikast ka lastevanematele.
  • Osutada abi lapsevanemale (psühholoogiline, konsulteeriv, MTÜ Oma Pere).

Mida saavad teha vanemad?

Peale arengut soodustavate tingimuste loomise on tähtis ka järgmine:

  • Jätke meelde, et „afekt pidurdab efekti” – riskiperest pärit laste mahajäämus on seotud eelkõige armastuse puudumisega, mis on omakorda esile kutsunud ärevuse, mis blokeerib loomulikku uudishimu. Ainult peale stabiilset lähedussuhet ja emotsionaalse turvalisuse tekkimist hakkab lapsel edenema pidevalt kasvav arenguline protsess.
  • Jätta ära teistega võrdlemine. Iga laps on unikaalne, tal hulk positiivseid ja ka negatiivseid eripäraseid. Ainult emotsionaalne tugi ning väikeste sammudega ühelt edult liikumine teise edu juurde, aitab üle saada ebakindlusest ning hirmust ebaõnnestumiste ees.
  • Kannatlikkus. Pole võimalik saada kõike ja kohe. Kiiresti ei tähenda alati hästi. Ükski aednik ei tule selle peale, et avada kinnine lilleõis selleks, et saaks imetleda selle ilu. Kui lapse ja vanemate vahel on tekkinud kiindumus, siis lapse arengut hakkab juhtima loomulik himu teadmiste järgi ning individuaalsed erisused, mida tuleb kannatlikult suunata.
  • Mõistlik koormus. Õppekoormus peab olema talutav nii närvisüsteemile kui intellektuaalsele potentsiaalile. Pidage nõu spetsialistidega (pedagoog, psühholoog), koostage oma lapsele individuaalne paindlik õppetöö süsteem. Ööni välja kodutöödega tegelemine ei saa olla produktiivne.
  • Positiivse otsimine. Ei ole soovi teha seda, millega eriti hakkama ei saa. Õpetage oma lapsi nägema ka väiksemaid edusamme. Edu on võimsaim motiiv õppimises.
  • Kiita pingutusi, mitte tulemust. Igas ettevõtmises on raskuste ületamiseks vaja pingutada järjepidevalt ja korrapäraselt. Õpetada see põhitõde lapsele on arvatavasti üks tähtsamaid ülesandeid. Kasulaste kogemus, mis on seotud lahkuminemisega vanematest, tõmbab alla lapse usu endasse, kuid just usk enesesse määrab sihikindlust ja visadust.
  • Usk lapsesse. Vanemate usk oma lastesse on nende elujõu allikaks ja see moodustab kaks kolmandikku laste tulevasest edust.

Inna Klaos – kolme lapse ema, lapsendaja, PRIDE-i koolitaja ja mentor