1% Eestimaa lastest kasvab asendushooldusel
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (fotol) tegi novembris 2021 toimunud Lastekaitse Liidu asendushoolduse konverentsil ülevaate asendushoolduse arengust ja tulevikusuunadest Eestis. Kuigi selgus, et perest eraldatud laste arv on viimase kümne aasta jooksul langenud rohkem kui poole võrra, siis suur on see ikkagi. Siinkohal kokkuvõte räägitust.
Ajaloost
Nõukogude Liidu ajal elasid peredest eraldatud lapsed vanuse põhjal jaotatutena suurte gruppidena lastekodudes. Värskes vabariigis võeti suund peresarnase teenuse osutamisele ning kuni 2000. aastate teise kümnendini tegeleti peamiselt asutusepõhise asendushoolduse arendamisega. Euroopa Liidu rahastuse abil oli võimalik kujundada suured lastekodud ümber peresarnasteks üksusteks ja anda peremajad üle kohalikele omavalitsustele. Kuigi ka perepõhist asendushooldust ehk peres kasvamist peeti juba tol ajal oluliseks ja perepõhisel hooldusel elas oluline osa lastest, siis süsteemset tegevust perepõhise asendushoolduse soodustamiseks veel ei toimunud.
Murranguliseks võib aga pidada 2014. aastat, mil valmis asendushoolduse roheline raamat, kus pandi paika strateegia perepõhise asendushoolduse soodustamiseks: et võimalikult palju oma peredest eraldatud lapsi kasvaks asutuste ehk lastekodude asemel peredes.
Rohelises raamatus kirja pandu andis tõuke asendushooldust puudutavaks seadusemuudatuseks, mis andis kohalikele omavalitsustele suurema rolli. Tuge on pakkunud ka muutused lastekaitsesüsteemis ning sotsiaalkindlustusameti rolli täiendamine.
Asendushoolduse arengule Eestis on väga palju kaasa aidanud Euroopa Sotsiaalfondi vahendid. Tänu sellele oleme saanud hakata pakkuma nii koolitusi kui ka tugiteenuseid nii peredele kui ka asutustele, lisaks viia läbi teavitustegevusi, et normaliseerida teistest vanematest sündinud lapse kasvamist uues peres ning alustada kriisi- ja kutselise erihoolduspere võimaluse pakkumist.
Asendushoolduse vormid
Eestis on kolm asendushoolduse vormi:
- eestkoste;
- lapsendamine;
- asendushooldusteenus.
Asendushooldusteenus omakorda jaguneb kolmeks:
- asendushoolduse eelistatuim vorm on hoolduspere, sest see tähendab peres kasvamist;
- järgneb perekodu, kus kuni 6 lapse eest hoolitseb 1-3 perevanemat;
- kõige institutsionaalsem on asenduskodu, kus on kasvatajaid rohkem.
Neile noortele, kes asendushoolduselt ellu astuvad, peavad kohalikud omavalitsused pakkuma järelhooldusteenust.
Perest eraldatud laste arv on viimasel kümnendil vähenenud, kuigi laste arv Eestis on kasvanud
Kümme aastat tagasi eraldati perest aastas ligi 600 last (keskmiselt 0,24% alaealistest), 2017–2020 aga alla 300 lapse (0,11% alaealistest). Seda on jätkuvalt palju, aga siiski oluliselt vähem kui varasemalt.
Ka asendushooldusele liigub seetõttu varasemast vähem lapsi: aastatel 2013–2015 ca 300 last igal aastal, 2017–2020 aga alla 180 lapse aastas.
Esimene turvaline peatuspunkt perest lahkuma sunnitud lapsele on tavaliselt turvakodu. Ka turvakoduteenust vajab täna vähem lapsi: kui aastal 2010 viidi turvakodusse peaaegu 1300 last, siis 2020. aastal aga alla 700 lapse (sh ilma vanemata alla 600 lapse). Turvakodudesse satuvad lapsed ka muudel põhjustel, mitte ainult perest eraldatud lapsed – seetõttu on see arv siin suurem kui perest eraldatud laste arv, aga langustrend on ka siin näha.
Muret teeb see, et lapsed jäävad turvakodusse liiga kauaks. Keskmine turvakodus viibimise aeg on 40 päeva. 2019. aastal oli kahjuks ligi 100 last, kes viibisid turvakodus 3–6 kuud ja 10 last viibis turvakodus isegi kauem kui 6 kuud, mis on lubamatu.
Perepõhise hoolduse osakaal kasvab
Kui 2002. aastal oli asendushooldusel ligi 5000 last, siis 2020. aastal vajas asendushooldust 2277 last, kellest suur osa kasvas peredes: 1332 last eestkoste- ja 145 last hooldusperes. 800 last kasvas pere- ja asenduskodus.
Kuigi hooldusperesid on viimastel aastatel tulnud juurde ja ka lapsi kasvab seal rohkem, on hooldusperedest jätkuvalt suur puudus. Julgustan peresid, kes tunnevad, et neil on oma südames ruumi ja selleks vastutusrikkaks rolliks ressurssi, võtma ühendust sotsiaalkindlustusametiga. Võite alati helistada küsimustega sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse infotelefonil 655 1666 või kirjutada aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.
800 last elab meil jätkuvalt pere- ja asenduskodudes. Kuigi ka asutustes on elu korraldatud peresarnaselt, pole see siiski asutusepõhise hoolduse eripärade tõttu võrreldav päris perega, mistõttu tuleb nende laste heaks veel palju pingutada, et veelgi rohkem lapsi saaks elada peredes.
Hetkel elab 65% oma perest eraldatust lastest uutes peredes. Kui lisada siia lapsendatud lapsed, keda 2020. aasta lõpus oli 620, tõstab see perepõhise asendushoolduse osakaalu 73%-le.
Järelhooldusel oli 2020. aastal 151 noort.
Tulevikusuunad
Suured suunad saavad kirja heaolu arengukavasse, mis on hetkel koostamisel. 2022. aasta aprillis valmivad konkreetsemad ettepanekud, et toetada perepõhist asendushooldust. Näiteks on väga oluline ühtne tugisüsteem ja ettevalmistus peredele – sõltumata sellest, kas tegu on eestkoste-, lapsendaja- või hooldusperega. Seni on seda pakutud projektipõhiselt, aga pered vajavad tuge ja kindlust püsivalt. Samuti on oluline, et perepõhist hooldust oleks edaspidi võimalik pakkuda ka erilisemate vajadustega lastele (nt kriisiolukorras vm).
Loomulikult me ei unusta ära asutusi, kuhu tulevikus jäävad ilmselt kõige keerulisemate vajadustega lapsed – väga keeruliste käitumisprobleemide ja vaimse alaarenguga lapsed või lapsed, kelle meditsiiniline hooldus- ja abivajadus on nii suur, et meil täna ei ole selliseid peresid, kes oleksid valmis ja võimelised neid kasvatama. Asendushooldusel olevatest lastest 40% on mingi puue. Erivajadusega lapsi on nende seas tõenäoliselt veelgi rohkem.
Väga oluline on pakkuda senisest paremini tuge ka asendushoolduselt ellu astuvatele noortele.
Kokkuvõtte tegi: Silja Oja, sotsiaalkindlustusamet
18. novembril 2021 toimus Tallinnas hoones Lastekaitse Liidu ja MTÜ Oma Pere asendushoolduse teemaline konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps?”. Konverentsi on võimalik järelvaadata siit: www.lastekaitseliit.ee/et/asendushooldus
Konverentsi modereerisid asenduskodus kasvanud noored Karin Rosenberg ja Viktoria Pendonen, kes on vaimse tervise teemalise taskuhäälingu Hingega Üks autorid ning tugiisikuteks asendushoolduselt elluastuvatele noortele.
Konverentsil esinesid Helen Jõks Sotsiaalministeeriumist, Helen Saarnik Lastekaitse Liidust, Pille Isat Moreno Keskusest, kliiniline psühholoog Mariana Saksniit, SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi ning Tallinna Lastekodu juht Meelis Kukk ja samuti asenduskodus kasvanud noormees Markko Moisar.
