Laste kehalist aktiivsust võib mõõta ka sammudes. Aktiivsuse mõõtmiseks saab kasutada sammulugejaid, nutikellasid ja telefonirakendusi. Need kõik on heaks võimaluseks hinnata oma kehalist aktiivsust ja tihti ka heaks motivaatoriks enam liikuda.
Põhikooliõpilased peaksid tegema 12 000–15 000, noorukid 10 000–11 700 sammu päevas. Sammulugemise abil päevase kehalise aktiivsuse hindamisel tuleb aga kindlasti meeles pidada, et vastavalt päevastele kehaliste tegevuste soovitustele on vajalik, et osa kehalisi tegevusi oleksid mõõduka kuni tugeva intensiivsusega.
On teada, et väiksemad lapsed on aktiivsemad ja liiguvad üldjuhul kooliealistest rohkem. Neil on ka enam erinevaid võimalusi kehaliselt aktiivseteks tegevusteks, nad jooksevad, hüppavad ja ronivad mänguväljakutel ning teevad muid õuetegevusi. Kooli keskastmes liikumisvõimalused noortele üldjuhul vähenevad, seda eriti nende jaoks, kes ei osale regulaarselt treeningrühmades. Kui igapäevasele kehalisele tegevusele ei pöörata eraldi tähelepanu, võibki laste liikumisaktiivsus olla väga madal. Ka kooli spordivõistlustel osalevad tavaliselt sportlikumad ja treeningutel käivad lapsed. Selles vanuses väheneb ka kehaliste tegevuste harrastamine vabal ajal – nt spontaanne jalgpalli või kullimängu mängimine, rattaga sõitmine jne. Paljudele noortele võib ainukeseks mõõduka kehalise koormuse saamise võimaluseks olla kehalise kasvatuse tund. Lisaks peab arvestama, et kui laps osaleb paaril korral nädalas sporditreeningul, kuid ülejäänud nädalapäevadel liigub vähe, siis ka sellisel juhul on tema kehalise aktiivsuse tase liiga madal.
