PRIDE-i koolitus – kellele ja miks?
Lapsevanemaks ei sünnita ja lapsedki ei sünni koos kasutusjuhendiga. Lapse kasvatamine on vastutusrikas eesmärgipärane tegevus, mille käigus kasvavad nii laps kui tema vanemad. Iga lapsevanem vajab lapse kasvatamisel aeg-ajalt nõu ja tuge. Kindlasti aga vajavad lisateadmisi ja tuge vanemad, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last.
Miks peredel, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last, eriteadmisi ja oskusi vaja on?
Lapsel, kes on eraldatud oma sünnivanematest, on elus on olnud mitmeid traumaatilisi kogemusi (hooletusse jätmine, väärkohtlemine ja muidugi eraldamine oma sünniperest). Peredel, kes sellise elukogemusega lapsi kasvatavad, peavad olema lisateadmised ja oskused, et tagada lastele turvaline ning arengut toetav kasvukeskkond.
Enne lapse perre tulekut arvavad paljud pered, et laps rõõmustab võimaluse üle uude perre elama asuda. Lapse kasvades võib aga tekkida küsimus, miks väljendab laps selliseid tundeid nagu viha, hirm ja kurbus. Võib ju tunduda, et laps peaks olema õnnelik, sest ta ei pea enam kasvama endale ebasobivas keskkonnas. Tegelikult aga elab laps üle oma pere kaotust. Lapsed armastavad oma vanemaid, kes jäävad lapsele alati oluliseks. See tekitab lastes erinevaid emotsioone ja võib panna käituma täiskasvanute jaoks mõistmatult. Tegelikult aga on lapse käitumise taga tema erinevad vajadused.
PRIDE-i eelkoolitus õpetab nägema käitumise taha
Selleks et mõista sünniperest eraldatud laste võimalikke tundeid ja käitumist, saada lapse kasvatamiseks teadmisi ning analüüsida oma ressursse, vajadusi ja valmisolekut hakata hoolduspere vanemaks, eestkostjaks või lapsendajaks, on loodud PRIDE-i eelkoolitus. Koolituse käigus õpivad osalejad mõistma bioloogiliste vanemate ja lapse tundeid seoses perest eraldamisega, saavad parema ettekujutuse lastekaitsetöötaja tegutsemispõhimõtetest ning asendushooldusest. Nad mõtestavad iseenda rolli koostöövõrgustikus ja lapse perre võtmise mõjusid ning mõtlevad sellega kaasnevatele võimalikele muudatustele. Lisaks saab koolitusel vahetada kogemusi ja mõtteid teiste perede ja koolitajatega ning mõista, kui oluline on küsida vajaduse korral abi – ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Kõik see on vajalik, et hinnata oma potentsiaali pühenduda teistest vanematest sündinud lapse kasvatamisele.
Suhte hoidmine päritoluperekonnaga
Oluline aspekt teistest vanematest sündinud laste kasvatamisel on lapse päritolu arvestamine ja austamine. Suhete säilimine sünnivanemate ja teiste lähedastega on lapse identiteedi-, kuuluvus- ning kindlustunde saavutamisel otsustava tähtsusega. Mitte ainult hoolduspere vanematel ja eestkostjatel, vaid ka lapsendajatel tuleb lapse huvides olla valmis suhtluseks bioloogiliste vanematega. Kui lapsendaja püüab iga hinna eest lapsendamise fakti unustada, jätab ta tähelepanuta lapse vajaduse teada oma juuri, seades nii ohtu lapse positiivse minapildi kujunemise. PRIDE-i eelkoolituse üks eesmärk ongi edendada positiivseid suhteid potentsiaalsete hoolduspere vanemate, eestkostjate ja lapsendajate ning bioloogiliste vanemate ja lastekaitsesüsteemi vahel, et tagada koostööks vajalik suhtlus.
Viis PRIDE-i põhipädevust
Seega on PRIDE-i eelkoolitus kogum erinevaid teemasid vanematele, kes soovivad võtta vastutuse kasvatada teistest vanematest sündinud last. Koolitusel, mis koosneb lisaks õppekordadele ka perekülastustest ja hindamise kohtumisest, toimub PRIDE-i koolitajate ja pere koostöös pere tugevuste ja vajaduste analüüsimine ehk kooshindamine. See tugineb viiele PRIDE-i põhipädevusele:
- Lapse kaitsmine ja üleskasvatamine. Perel peab olema valmidus pakkuda lapsele tema arengut toetavat hoolitsust ja kasvatust, turvalist keskkonda ja vajalikku tuge.
- Lapse arengu toetamine. Pere peab olema valmis toetama lapse igakülgset arengut, arvestades lapse ainulaadsust ning varasemaid elukogemusi (sh traumakogemuse mõju lapse arengule), ja tegelema mahajäämustega lapse arengus.
- Lapse toetamine suhetes bioloogilise perekonna ja teiste lapsele oluliste isikutega. Vanemad peavad mõistma lapse päritolu ja minevikusuhete olulisust. Nad peavad olema valmis toetama neid suhteid ning lapse toimetulekut tunnetega, mis on suhtlemisega seotud.
- Lapsele pühendumine ja usalduslike suhete loomine kogu eluks. Vanemad peavad mõistma lapse perre tulemisega kaasnevaid muutusi ja olema nendeks valmis. Vanematel peab olema valmidus pakkuda lapsele turvalisi ja toetavaid suhteid kogu eluks, kaasates selleks terve perekonna ja lähedased.
- Lapse huvides koostöö tegemine. Vanematel peab olema valmidus teha erinevate osapooltega koostööd. Vanemad peavad teadma koostööpartnerite õigusi, kohustusi ja rolle. Nad peavad julgema vajaduse korral abi küsida.
Eelkoolitus koosneb üheksast 3-tunnisest õppepäevast, mille viivad läbi kaks koolitajat, kellest üks on sotsiaalvaldkonna pädevusega ja teine lapsendamise, eestkostja või hoolduspere vanema kogemusega. Koolituse läbimise kohta saavad pered tunnistuse koos kaaskirjaga, millest selgub pere valmisolek lapse kasvatamiseks.
Kahe aasta jooksul pärast PRIDE-i eelkoolitust kogunevad pered veel viiel päeval supervisioonideks, et jagada kogemusi ja kogetut analüüsida.
Lisaks eelkoolitusele on Tervise Arengu Instituudis välja töötatud ka PRIDE-i põhikoolituse õppekava, mille eesmärk on toetada peresid, kelle peres juba kasvavad teistest vanematest sündinud lapsed. Koolitusel antakse peredele teadmisi ja oskusi spetsiifilistel teemadel ning pakutakse peredele tuge ja enesearendamise võimalust. Põhikoolituse teemad on välja tulnud koolitusvajaduse analüüsist, sealhulgas on arvestatud perede tagasisidet. Põhikoolitusel on suur osakaal kogemuste vahetamisel, mis põimitakse olemasoleva teooriaga. Koolitused toimuvad kas laupäeviti (8 akadeemilist tundi) või argipäeva õhtuti 4 akadeemilise tunni kaupa.
Reet Rääk, PRIDE-i koolitaja ja Enelis Linnas, Tervise Arengu Instituudi asendushoolduse projektijuht
Artikkel avaldati ajakirjas „Märka Last“ (mai 2019)
