Rohkem huvi, vähem lisanduvaid peresid – Eesti hooldus- ja lapsendajaperede tugevused ja arengud 2025. aastal
Statistika ja suundumused
2025. aasta lõpu seisuga elas Eesti asendus‑ ja perekodudes 725 last ja noort, 2024. aastal oli see arv 714. Ligikaudu 70% neist olid üle 12‑aastased. Samal ajal on ka hooldusperedes kasvavate laste arv küllaltki suur (149).
Hooldusperre paigutati 2025. aastal 36 last, mis on ligi neljandik vähem kui 2024. aastal (47 paigutust). Hooldusperre jõudnud lastest olid enamik alla viieaastased (22 last), hooldusperre läks 16 tüdrukut ja 20 poissi.
Lapsendamine ja hooldusperre asumine
2025. aastal lapsendati uude perre 27 last. Pered, kuhu lapsed läksid, olid erinevad: oli nii üksikvanemaid kui ka eri- ja samasoolisi (abielu)paare. Lapsendajate uute avalduste arv langes 17‑ni, 2024. aastal oli see 23. Hoolduspereks soovivate uute avalduste arv oli 30, võrdluseks 2024. aastal oli see 37 ning. Last perre ootavaid hooldusperesid oli 9 ja lapsendajaperesid 41. Lapsendatud laste keskmine vanus oli 3 aastat, kaheksa olid alla ühe aasta ja vanimaks adopteerituks oli 17‑aastane noor, kes oli varem perekonnas eestkoste all.
Kriisihooldusperede ja hooldusperede profiilid
Kriisihooldusperedes sai 2025. aastal abi 16 last: laste keskmine vanus oli 2 aastat, vanim 10 ja noorim mõne nädalane. Eesti kriisihooldusperede võrgustikul on suur potentsiaal kasvuks: tegutseb viis kriisiperet ja kaks erihooldusperet, mis paraku ei kata tegelikku vajadust.
Hooldusperedeks saada soovijate seas oli enim inimesi 1980ndatel sündinutest, vanim avalduse esitaja oli sündinud 1965. Registris domineerivad valdavalt pered, kes eelistavad pigem eelkooliealisi lapsi. Perekonda aga ootavad väga erinevad lapsed – eri vanuses ja erineva taustaga ning igaühel on vaja eraldi tähelepanu ja tuge. Seega uute perede leidmine on SKA vaates oluline ja prioriteet.
Mõjurid ja otsuste tagamaad
Peale globaalsete mõjurite nagu sõda Ukrainas ja majanduslik ebakindlus, on hooldus- või lapsendajapereks hakkamise otsuse tegemisel mõjuriteks ka inimeste hoiakud, arusaamad ja eelarvamused.
Seetõttu viimegi 2026. aastal läbi hoiakute uuringu, mille eesmärk on saada ülevaade Eesti elanike suhtumisest perepõhisesse asendushooldusesse ning tuvastada tegureid, mis mõjutavad huvi ja valmisolekut hooldus-, kriisihooldus-, erihooldus- või lapsendajapereks hakkamisel.
Sageli jõuavad huvilised sotsiaalmeedia või kampaania kaudu hoolduspere lehele: https://tarkvanem.ee/kasupere/ ja isegi esmavestlusele, kuid protsess jääb pausile või katkeb tihti just sisemise ebakindluse tõttu: kas ma saan hakkama, kas suudan anda piisavalt, kui palju mu elu muutub? Seetõttu uurime hoiakuid ja välismaiseid praktikaid, et leida peamised takistused, küsimused ja komistuskivid aga ka „magnetid“, mis võiks peresid innustada hoolduspereks hakkama.
Kasuvanemaks või lapsendajaks hakkamine võtab aega – on esmavestlus, siis avalduse esitamine, ettevalmistav koolitus ning sellega tuleb potentsiaalsetel vanematel ka arvestada. Kuid tuleb silmas pidada, et kõik need etapid on vajalikud selleks, et pered jõuaksid küpsesse valmisolekusse lapsi perre vastu võtta.
SKA teavitustegevus 2025. aastal ja tulevikuperspektiivid
SKA hooldusperede leidmisele keskenduv kampaania tõid 2025. aastal suure digi‑ nähtavuse (üle 85 000 klikiga), mis aitas tekitada huvi ja jäi laiemale avalikkusele meelde.
2026. aastal jõustus seaduse muudatus, mis kohustab kohalikke omavalitsusi aktiivselt panustama hooldusperede leidmises ja tegema selleks koostööd Sotsiaalkindlustusameti ning teiste partneritega. See tugevdab kogukondade rolli ja aitab kiiremini leida kodusid lastele.
Enne lapse perre minekut või eestkoste määramist tuleb peresid informeerida olemasolevatest tugiteenustest, et nad saaksid õigeaegset tuge. SKA jätkab infovahetust hindamise ja perede leidmise käigus, kuid lapse perre liikumise hetkel on kõige operatiivsem info- ja abikanal KOV. Eriti rõhutatud on vajadus tagada sarnane teavitus ka eestkosteperedele.
2026. aasta plaanides on ka hoiakute uuring ja rahvusvaheliste praktikate analüüs.
Rahvusvaheliste praktikate analüüsi eesmärk on koguda infot välisriikide praktikate kohta, et välja selgitada tõhusad meetodid uute hooldus- ja lapsendajaperede leidmiseks.
Eesmärgiks on välja selgitada ja rakendada sobivaid meetodeid uute hooldusperede leidmiseks Eestis.
Hoiakute uuring kaardistab Eesti elanike suhtumise perepõhisesse asendushooldusse, avab huvi ja valmisoleku kujunemise ning langustrendi põhjused. Väljundina koostatakse sihtrühmadele sobivad teavitus- ja kaasamissoovitused. Analüüs uurib takistusi ja motiveerivaid tegureid hoolduspereks saamisel ning annab ülevaate, kuidas eri sihtrühmade teadlikkust perepõhisest asendushooldusest tõsta. Lõppeesmärk on pakkuda praktilisi ettepanekuid, milliste sõnumite, kanalite ja toetussüsteemidega inimesi paremini informeerida, julgustada ja toetada hoolduspereks hakkamisel.
Kokkuvõtteks
Hooldusperedes elavate laste osakaal on jäänud mullusega samaks, kuid avalikkuse huvi on suurenenud just kampaaniate toel.
Kitsaskohaks valmisolekuga perede leidmisel on juba eelnevalt mainitud hoiakud, mida proovime uuringutega kaardistada ja seejärel järk-järgult ühiskonnas tervikuna muutma hakata.
Samuti sihitatud uuringud ja analüüsid, millest eelpool juttu, mis loodetavasti aitavad leida uusi peresid ning laiemalt asendushooldust ühiskonnas n-ö normaliseerida ja väärtustada. Samuti on võtmetähtsusega kampaaniad, millega jätkame ka selle aasta teises pooles ning hea esindatus ja nähtavus meediapildis.
Põhiväljakutseks on hooldusperede vähesus üleüldse, lisaks veel keerukamate vajadustega lapsed, kes vajavad rohkem pühendumist ja hoolt.
Koostasid: Hanna Kangro ja Anu Järvepera, Sotsiaalkindlustusamet
