Küsi nõu

15-aastasel tüdrukul on muutunud kinnisideeks poisid ja nüüdseks ka alkohol.
Teismeline tüdruk hakkas suhtlema erinevate omavanuste poistega internetis. Tõesti on neid poisse väga palju. Igaühega siis helistatakse ja kõik kutsuvad õhtuti välja. Kuna ma enamuse ajast ei luba, kuna pimedas hulkumist ma õigeks ei pea, siis otsitakse vabandusi – ma korra saadan sõbranna ära, ma tunniks ajaks ainult lähen… Aga tagasi tuleb 2–3 h hiljem ja alkoholilõhnadega. Käitumine on vanemate suunas ülbe ja vaenulik, hoolimata sellest, et üritame suhtuda küllaltki rahulikult. Käitub nii, nagu piirid talle ei loe ja meie isaga oleme vastikud ja õelad. Seda siis öeldakse meile näkku iga kord, kui üritame rahulikult rääkida ja selgitada. Mingeid rangeid karistusi me ei rakenda – luku taha ei pane, telefoni ei võta ära, koduaresti ei rakenda. Teeme kõik, et oleks mingid mõistlikud piirid ja kokkulepped, aga nendest kinnipidamine on null. Psühholoogile pole nõus tulema, politseis on juba esimene trahvgi saadud, aga miski ei teda ei morjenda. Sain ühendust lastekaitse töötajaga, tuleb temaga vestlema, kuid ma erilist pääseteed siin ei näe. Laps on vaenulik ja sõrad vastu igasugusele abile. Selline jant on kestnud juba maikuust saadik. Enne seda oli tubli õpilane ja hea laps, ei kolanud kuskil. Mais tekkis sõbranna, kes näitas talle siis sellist maailma ja nüüd on selline käitumine nii meeldima hakanud, et aina hullemaks läheb.
Ma ei oska enam kuidagi edasi minna. Kogu pere kannatab, laps ise ka.🙁

–––

Tere!
Aitäh kirja eest! Mõistan, et muretsete oma 15-aastase tütre pärast, kelle kinnisideeks on muutunud poisid ja alkohol.
Kinnitan, et selles vanuses on normaalne, kui laps soovib järjest enam omapäi tegutseda – usutakse, et teavad kõike ise ning ei kuula enam vanemate soovitusi. Samas muutuvad eakaaslased järjest tähtsamaks. Selles vanuses tekivad ka esimesed suhted. Noor peabki vanematest eralduma ja iseseisvalt toime tulema järjest uute väljakutsetega. See ei pruugi olla meeldiv protsess ning Teie tütar võib tunda üksindust ja kurbust, ta võib olla pahur ja närviline.
Meeldiv lugeda, et Te ei rakenda rangeid karistusi. Keelamine pole reeglina parim lahendus, see kasvatab pigem trotsi ning kahjustab vanemate ja lapse vahelist suhet. Selleks et noort inimest distsiplineerida, tuleb kõigepealt taastada temaga kontakt. Tüdruk vajab oma vanemate tähelepanu ja aega, armastust ja imetlust. Kui laps käitub tõrjuvalt, siis on raske säilitada kannatlikku meelt ning pakkuda oma aega ja armastust, kuid see on äärmiselt oluline. Näidake tütrele huvi tema tegemiste vastu – planeerige tore ühistegevus, näiteks õhtusöök, et rääkida, kuidas päev möödus ja kuidas tal läheb. Küsige talt avatud küsimusi, eelistades kuidas- ja mis- küsimusi. Oluline on talle näidata, et vanemad on endiselt olemas, kui ta teid vajab.
Nõustun Teiega, et olulised teemad (näiteks õhtuti-öösiti jalutamine, alkoholi tarvitamine, koolis käimine) peaksid olema vanemate kontrolli all. Usalduslik suhe ja kindlad kokkulepped aitavad noorel alkoholist eemale hoida. Soovitan lisaks tutvuda artikliga „Mida teha, kui su laps tuleb lõhnadega koju“.

Mul on hea meel, et Te otsite lahendusi. Loodan, et lastekaitse spetsialist toetab Teid sellel teekonnal. Palun tutvuge ka mitmedimensioonilise pereteraapia võimalustega. MDFT on perekeskne programm riskikäitumisega noortele ja nende peredele. MDFT keskendub pereliikmete tugevustele ja kaitseteguritele, mitte süüdlase otsimisele. Täpsem info: sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/laste-ja-peredega-tootavale-spetsialistile/mitmedimensiooniline#teenuse-sisu
Kordan, et see ongi raske vanus ja piiride katsetamine on osa protsessist. Täiskasvanute ülesanne on aga neid piire omale kohale tagasi nihutada. Kui tüdruk ei ole nõus psühholoogile tulema, siis mõelge, äkki Teie vajaksite psühholoogi või pereterapeudi abi. Olge oma tütrele eeskujuks oma emotsioonide kontrollimises ja igapäevaeluga toimetulekus. Edu Teile!

Anastasia Arju, vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ grupijuht

05.09.2023

Tere

Laps käis sõpradega pidutsemas ja hommikul koju jõudes oksendas voodi kõrvale. Mida teha?

–––

Tere!

Tarkvanem portaalis on mõned materjalid, mis sarnast olukorda käsitlevad: artikkel ja video.

Teismeeas on alkohol ja alkoholi liigtarvitamine tavaliseks piiride katsetamise viisiks. Lapsevanemana saate jääda rahulikuks ja oma lapsega sellest rääkida, sõlmida kokkuleppeid, mida palute lapsel järgida ning mille rikkumisel on tagajärjed. Karistamine ei pea olema esimene lahendus, kuid kui tegemist on korduva käitumisega, saate kokku leppida, milline tagajärg sellisel rikkumisel on. Teie lapsevanemana seate reeglid, kuid sellised vanuses lapsega on mõistlik need temaga ka läbi arutada ja last sellesse protsessi kaasata. Kui piirid on arusaadavad ja põhjendatud, on lihtsam nende raamides toimetada. Peab arvestama sellega, et 15-aastase lapse aju ei võimalda tal endal teha vastutustundlikke otsuseid ning lisaks on selles arengufaasis aju impulsiivsele käitumisele ja kiirele naudingule orienteeritud. Teekond ei pruugi lihtne olla, laps tahab piire nihutada, täiskasvanu aga peab neid piire lolli järjekindlusega oma kohale tagasi nihutama. Ka lapsel võib kasu olla teadmisest, et alkoholi mõju arenevale ajule on laastav. Selle kohta samuti üks video.

Tervitades

Teele Reiljan
kliiniline psühholoog ja pereterapeut
Psühhoteraapia ja Koolitus OÜ

30.12.2020

Tere
Kuidas käituda? Laps usaldas ja rääkis, kuidas ja millal on alkoholi tarbinud.
Hea meel, et julges rääkida, ütlen alati, et kui mingi jama, siis helista. Kuidas nüüd käituda, kuna lubada ja heaks kiita seda ei saa ja ei taha, aga kui keelan, siis hakkab ju salaja tegema ja ei julge ka helistada, kui peaks midagi juhtuma.

–––

Tere!

Saan aru, et olete hädas oma teismelise alkoholitarbimise katsetustega. Ei loe Teie kirjast kahjuks välja, mis soost lapsega tegu on. Teismeeas on loomulik, et hakatakse ernevate asjade, sh alkoholiga eksperimenteerima.

Loen Teie kirjast, et laps on julgenud oma katsetustest rääkida, mis näitab, et Teil on oma lapsega loodud usalduslik suhe ja see on Teie enda aastatepikkuse töö tulemus! Teismelistele on iseloomulik soov hakata perest eralduma, see on eakohane ja vajalik eraldumisprotsess, üks viis selleks on piiridega katsetamine.

Teismeea aju omapära on see, et arenguliselt toimub frontaalsagara ehk mõtlemise ja planeerimisega seotud funktsioonide ajutine taandareng ning ajukeemiliselt vohab sel perioodil dopamiin, mille tagajärel on esiplaanil impulsiivne käitumine. Lihtsalt öeldes – mõtlemisvõime väheneb oluliselt. Kuna teismeline vajab perest eraldumist, siis muutuvad sõbrad üha olulisemaks, ka see on loomulik osa sellest arengufaasist. Sõpradega käib tihti kaasas alkohol ja muud keelatud või mitteeakohased tegevused ning kuulumine on selles vanuses väga oluline. Siiski, sama palju kui teismeline tahab perest eralduda, tahab ta endiselt ka oma perre kuuluda ja omada vanematega lähedasi suhteid. Loen Teie kirjast, et just seda Teie laps oma usalduslikkusega teebki.

Kuna alaealiste areneva aju jaoks ei ole alkohol ega muud mõnuained soodsa mõjuga, siis, nagu isegi mõistate, mida vähem neid aineid tarbitakse, seda parem.

Nagu öeldud, teismelised hakkavad piire katsetama ja neid paigast nihutama. Teie ülesanne lapsevanemana on aga neid piire jälle n-ö õigele kohale tagasi seada. See on pidev protsess. Kui saate oma lapsega rääkida, siis oleks mõistlik hakata lapsega kokkuleppeid sõlmima – sest Teil on õigus, et kui keelate, siis sellest abi ei ole. Kokkulepped selle kohta, millised on kogused ja milline on Teie peres aktsepteeritav käitumine alkoholiga seoses. Sealjuures peab ka noorele endale jääma mingi valikuvõimalus ehk vastutus. Kui kokkulepetest kinni ei peeta, siis sellele peaks järgnema tagajärg – mitte karistus, vaid mõned hüve piiramine. Kindlasti olete leidlik, millised need hüved võiksid olla, millest nooruk ilma võiks jääda, kui kokkulepped ei kehti.

Kokkuvõttes – see on keeruline iga nii noore enda kui vanemate jaoks. Jääge rahulikuks ja ärge kaotage oma lapsega usalduslikku suhet, sest ta endiselt vajab Teid, kuigi hakkab suureks saama. Samas ärge unustage ka seda, et lapsevanemana on Teil kohustus neid piire seada.

Kõike head soovides

Teele Reiljan
kliiniline psühholoog ja pereterapeut
Psühhoteraapia ja Koolitus OÜ

21.08.2020

Kui kaua pean last toas hoidma selle eest, et ta jäi alkoholiga politseile vahele?

–––

Tere!

Saan Teie kirjast aru, et olete hädas 13-aastase lapse käitumisega. Natuke vähe on infot, et aru saada, milline on Teie probleemide ajalugu seoses oma lapsega, kas tegemist on poisi või tüdrukuga ning millised on suhted teie vahel ja peres üldisemalt.

Üldiselt on see iga väga keeruline nii lapsele endale kui ka vanematele. Selles vanuses lapsed hakkavad vanematest üha enam eralduma ja tihti teevad seda läbi piiride katsetamise.

Lapsevanemana saate Te oma lapsega jätkuvalt luua lähedast suhet ja olla talle tema ealistes raskustes toeks. Oluline on aga ka lapsevanemal nüüd muutunud olukorras, kus laps saab suuremaks, luua uutmoodi suhe lapsega. Ta kaugeneb, see on loomulik protsess, kuid ta vajab jätkuvalt teie tuge ja juhendamist.

Lapsevanemana peate lapsele selgeid piire panema, sest see on tema turvatunde allikas. Alkoholi tarvitamine sellises vanuses on aju arengu ja üldise ohutuse seisukohalt kindlasti taunitav ning selged piirid on kindlasti vajalikud – Teie valida on, mil viisil Te neid piire panete. Rohkema info korral saaksin Teie murele tõhusamat tagasisidet anda.

Lugupidamisega

Teele Reiljan
kliiniline psühholoog ja pereterapeut
Psühhoteraapia ja Koolitus OÜ

11.05.2020

Tere, neiu on 16-aastane ja tarvitab alkoholi, suitsetab, teeb mokatubakat, teeb e-sigaretti, teeb narkootilisi aineid ja seksib.
On tekkinud mure ta pärast. Neiu lõigub ennast. Vanemad tal ei tea sellest. Tal on diagnoositud depressioon. Ise väidab, et on väga õnnelik enda eluga. Ma olen ta lähikondlane. Tüdruk kiitleb sellega ,et tal on 5 poissi samal ajal ja räägib avalikult suguvõsa ees, kuidas iga intiimkogemus on. Koolis on tal halvad hinded ja väga palju puudumisi.
Ema ja isa on tal mures ja paanikas. Neiu käitub nendega väga halvasti, sõimab ja karjub nende peale. Sooviksin leida tüdrukule abi või nõu siit. Olen ka ise meeleheitel.

–––

Vastab psühholoog-pereterapeut ja vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ grupijuht Kärt Kase:

Tere! Tänan kirja eest! On suur rõõm, et sellel neiul on mitmeid inimesi, kes temast hoolivad. Siiski tundub, et ta ei tunneta seda. Oletan, et tal on olnud kui mitte kodus, siis eakaaslastega suuri muresid ja südamevalu, mida ta välja ei kannata ning mis võiksid selgitada lõikumist. Äkki on ta püüdnud olla väga korralik ja täiuslik, aga kogenud palju kriitikat ja kõrgeid nõudmisi? Ehk on ta hiljuti mõistnud, et ta ei suuda kõigile ootustele vastata ja siis reaktsiooniks kõigele käega löönud? Tema käitumises tundub olevat protesti, aga ka armastuse otsimist või enda väärtuse kinnitamise püüdu. Need on muidugi hüpoteesid, mida peaks teraapiatöö käigus kontrollima. Kõige üldisemas mõttes on vaja neiul kedagi, keda ta võiks usaldada sellega, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb. Võib-olla ta kardab, et kui ta sellest räägib, siis tema üle naerdakse, ta tunded tühistatakse, loetakse moraali või saadakse kurjaks? Seetõttu oleks muidugi neutraalne ja professionaalne terapeut hea variant. Võib-olla suudate ja saate teie see usaldusisik olla? Sageli kestab enesehävituslik käitumine nii kaua, kuni teine n-ö vastasjõud ei kaalu seda üles ehk siis – kuni tal puudub motivatsioon teisiti käituda. Ei oska öelda, mis võiks seda tekitada. Mul on tõesti kahju, ei oska rohkem aidata. Soovin edu ja tänan, et olete hooliv!

02.12.2019

Tere!
Mul on suur mure oma 16-aastase poja pärast. Umbes poole aasta jooksul on toimunud muutus – tal on raskusi hommikul ärkamisega, vahel lihtsalt keeldub kooli minemast, õppeedukus on langenud, õpetajatelt tuleb pidevalt märkusi (jutustab ja segab tundi, jääb klassis magama jne). Talle on tekkinud mõned uued sõbrad, kellega liigub rohkem väljas (vahel ka öösel). Tekkinud on tugevad meeleolumuutused ja masendusperioodid, käed värisevad. Muidu on ta siiani väga hea õppedukusega olnud, sõbralik ja hooliv, nüüd siis selline pööre. Ta jättis mu arvutis oma FB lahti ja vaatasin ta vestlusi, kas sealt võiks selguda tema käitumise põhjus. Sest rääkides ta ütleb, et ei oska seletada, mis toimub. Vestluste põhjal sain aru, et ta kasutab ectasyt ja kanepit, samuti suitsetab ja tarvitab alkoholi. See, et ta vahel suitsetab ja joonud on, sellest olin isegi enne aru saanud, aga uimastid oli üllatus. Ma ei saa ju talle öelda, et lugesin ta vestlusi ja seetõttu tean, millega ta tegeleb. Proovisin temaga üldiselt sellel teemal rääkida, aga ta eitas igasugust narkootikumide tarvitamist. Kuidas sellises olukorras ma saaksin teda toetada? Kuidas takistada tal narkootikumide kasutamist, kui ma ei saa öelda, et ma tean, et ta tegelikult seda teeb? Ma ei saa riskida, et kaotan ta usalduse, et tema asju vaatasin. Ta meeleolu langused on järjest tihedamini ja kestavad kauem, arvan, et tal on tekkinud depressioon juba. Ma väga tahan teda aidata, aga ei oska seda sellises olukorras teha.

–––

Vastab psühholoog-pereterapeut ja vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ grupijuht Kärt Kase:

Tere! Tänan teid kirja eest! Jagan teie muret poja pärast, kelle käitumine on olulisel määral muutunud. Ütlen kohe ära, et mina ei ole teismeliste depressiooni ega ka mõnuainete spetsialist, nii et ehk oleks paslik ka mujalt nõu küsida, aga vastan nii nagu oskan.

Uni on meie vaimse tervise, sh keskendumise ja meeleolu juures ülioluline. National Sleep Foundationi andmetel peaks teie poeg magama 8–10 tundi ööpäevas. Keeruliseks teeb selle tõenäoliselt see, et teismelistel unerütmid muutuvad ja sageli nad ei suuda enne keskööd uinuda, samas kool algab tavaliselt vara. Seega jääb unevõlg, mida magatakse välja näiteks nädalavahetustel. Esimesena soovitan seega temaga koos tema unerutiin üle vaadata ja vajadusel seda natuke muuta.

Aju areneb kuni 20.–25. eluaastani, sh see osa, mis aitab meil teha mõistlikke otsuseid ja kontrollida oma impulsse. Seetõttu on väga oluline, et sellel ajal alkoholi ega narkootikume ei tarbita. Lähemalt saate lugeda siit. Ei oska öelda, kas osa teile silmaga nähtavaid ilminguid tuleneb mõnuainete tarbimisest, aga seal võib olla seos. Väidetavalt suurendab kanepi suitsetamine ärevust, mis võib raskendada keskendumist. Narkootikumidest on raske vanema lapsega nii rääkida, et laps usuks, et ta ei satu pahandusse, kui ennast avab ja tõtt räägib. Võib-olla on isegi lihtsam suunata ta vestlema koolipsühholoogi või psühhoterapeudiga (vt nt peaasi.ee), kes on talle piisavalt võõras, tagab vestluse konfidentsiaalsuse ning on toeks ja samas neutraalne. Kui on oht, et tal endal on ka arusaamatu, mis temaga toimub, siis jätkuv dialoog teie vahel vähemalt meeldivatest ja neutraalsetest asjadest on ülioluline. Saate ise talle rääkida, millised sündmused ja emotsioonid teil päeval olid ning paluda tal sama teha. Võiksite koos õhtustada ja sellest ühendava rutiini kujundada. Teismelistele on küll sõbrad olulised, aga kui on väga raske või suur jama, siis ikka on vanemad need, kelle poole pöörduda. Seetõttu on usalduslik suhe endiselt oluline.

Kui teie poeg tegi midagi, mis oli vale, siis kuidas sooviksite, et ta käituks? Kas soovite, et ta varjaks seda teie eest? Teie tegite midagi, mis oli vale, aga nüüd on teil võimalus käituda nii nagu soovite, et teie laps käituks, isegi kui ta pelgab pahandusse sattumist. Saategi rääkida tunnete keeles, näiteks: „Ma ei julge seda sulle praegu öelda, sest kardan, et vihastad, aga murest sinu pärast vaatasin kord su Facebooki, mille olid lahti jätnud. Mul on väga piinlik ja paha tunne, palun anna andeks. Ma nii sooviks, et me saaksime südamest südamesse rääkida. Kui teaksin rohkem, mida sa tunned, oleksin ehk rahulikum ja saaksin sind paremini toetada.” Otsus, kas seda sellisel moel teha, jääb muidugi teile. Edu!

P.S. Leidsin ka ühe koolituse lingi, mida julgen teile soovitada.

18.11.2019

Tere! Teemaks oleks saanud valida nii narkootikumid, alkohol kui tubakas. Räägin loost lähemalt. Tegemist on 16-aastase noore neiuga, kes hakkas eelmisel aastal suitsetama, seksima, tarvitama alkoholi. Kõik algas uue seltskonnaga suheldes ja poiss-sõbra tekkimisel. Isa tervise tõttu hakkas neiu elama koos oma vennaga. Jälle uues keskkonnas ja jälle uute halbade sõpradega kogu eluviis jätkus. Vahepeal oli arvamus, et ta on jäänud rasedaks, kuid testi tehes tegime kindlaks, et õnneks see nii ei ole. Peale seda tundis ta ennast veel eriti hästi ja kergendunult ning jätkas kõike. Nüüdseks on asi nii kaugel, et ta jooksis venna kodust ära ja elas sõbranna juures. Sõbranna emale see ei meeldinud ning siis kolis ta oma poisi juurde. Peale seda on tekkinud kätele armid ja kriimustused, aga tema meel on hea. Armid võivad ka mujal olla, aga keha ei ole saanud vaadata. Tundub, et seksimängud või poisi mõjutused on päris kaugele läinud.

Mis võimalused ja õigused on vennal?

–––

Vastab pereterapeut Meelike Saarna:

Olete mures õe eluviisi pärast ja soovite teada venna mõjutamisvahendeid ja õigusi.

Kui venda ei ole ametlikult määratud õe hooldajaks, siis on venna õigused vaid moraalset laadi, st ta saab oma õega rääkida, teda kuulata, püüda teda mõjutada tegema teisi valikuid, ka pakkuda talle teisi valikuid. See on võimalik siis, kui venna ja õe vahel on usaldussuhe, õde on nõus venda kuulama ja venna arvamusega arvestama. Loodatavasti on vennal olemas vennalik mõjuvõim ehk autoriteet – sel juhul saab ta neid olukordi koos õega arutada, võtta jutuks, kui palju ta olukorra pärast muretseb, mida kõige rohkem pelgab, kuidas seesugune eluviis võiks mõjutada õe tulevikku: tema tervist, haridusteed, valikuid tulevastes lähisuhetes, pere loomist. Ilmselt ka suhteid vennaga. Võib ju olla, et tal ei olegi juhust, põhjust või tahtmist neile asjadele mõelda olnud, kuid vennaga koos ehk saaks seda teha.

16-aastast enam ei kasvata. Ta on teel täiskasvanu elu poole ja kõik, mis kunagi kodust ja kasvatusega kaasa saadud on, peaks olema kaasas. Vägisi kedagi muuta ei saa, koduarest vaevalt et aitab. Kui vend on püüdnud piisavalt teda kuulata, tema valikutest aru saada, püüdnud suunata, mõista ja toetada, ent õde jätkab samasugust ohtlikku elu, siis ega muud olegi, kui tuleb leppida sellega, et ta küll püüdis, kuid ei õnnestunud.

Kui olukorrad kujunevad selliseks, et on vaja ka arsti või politsei abi, siis tuleb pöörduda. Kui on kahtlusi õe vaimses tervises, tuleks pöörduda psühhiaatriahaigla valveosakonda, mis on lahti 24/7. Kui on kahtlus, et õega on juhtunud midagi, mis nõuab politsei sekkumist, tuleks pöörduda noorsoopolitseisse.

09.05.2018

Tere!

Olukord, mida kirjeldasite, on Teile väga raske. Teie kirjast saame aru, et olete tulemusteta läbi katsetanud erinevaid vabatahtlike teenuseid. Pakuksime lisaks välja MDFT (multidimensioonilise pereteraapia) või Sotsiaalkindlustusameti kinnise lasteasutuse teenuse, mis on mõelnud lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda või teiste inimeste elu või tervist. Täiendava informatsiooni saamiseks mõlema teenuse kohta peaksite pöörduma Sotsiaalkindlustusameti spetsialisti Egle Välba (egle.valba@sotsiaalkindlustusamet.ee) poole.

Loodame, et saime Teile veidi abiks olla. Kui Teil tekib veel küsimusi, näiteks vabatahtlike teenuste kohta, siis palun võtke meiega ühendust.

Heade soovidega
Tervise Arengu Instituut

–––

Tere. Mida ma veel teha saaksin? Lühidalt: Mul on teismeline (15 a)poeg, kes ei käi koolis, tihtipeale ei ööbi kodus – vahel ka nädala kaupa, ei vasta mu kõnedele, tarbib alkoholi, kanepit (v-o ka muud) ja suitsetab, pidevalt puutub kokku ka politseiga. Seltskond, kellega läbi käib, on väga kahtlane. Valetab ja jagab mulle katteta lubadusi. Olen vedanud teda mööda psühholooge, psühhiaatrit, pereteraapias osaleme, lastekaitsega suhtleme, kodus motiveerime kõikvõimalike asjadega. Ühesõnaga, olen kõik läbi proovinud, kuid mitte midagi ei muuda tema suhtumist. Kas ma peaksin ta saatma kinnisesse lasteasutusse kuhugi (kuhu?), et ta oma elu täielikult põhja ei laseks? Või on veel mingigi variant, kuidas lapsele mõistus pähe tuua… Lihtsalt rääkimisest pole kasu, olen seda meeletult palju teinud… Mul on hirm, et ta lõpuks teeb midagi hirmsat, kas endale või teistele. Ta on väga kergesti ärrituv. Ja mul ei ole õrna aimugi, kus ta viibib või millega tegeleb. Mida teha?

Ette tänades
ema

11.04.2018

Tere! Kust saab abi, kui alaealisel on alkoholiprobleeme? Laps on 17 -aastane ja kuritarvitab alkoholi. Kas on olemas mingit kohta või kuidas võiks üldse abi saada antud olukorras, kui on tegemist alaealisega?

–––

Tere!

Soovitame Teil kõigepealt pöörduda Laste Vaimse Tervise Keskusesse Tallinna Lastehaiglas. Registratuuri tel on 678 7400, e-post psuhhiaatriakliinik@lastehaigla.ee.

Hingejõudu soovides
tarkvanem.ee meeskond

24.03.2018

Tere. Sooviks alkohoolist loobuda, aga ei oska ega suuda kuidagi, ehk oskaksite kuidagi mind aidata?

–––

Tere!

Tunnustan Teid selle otsuse vastuvõtmise eest. Esimene samm on juba tehtud! Muutus saabki alguse Teist endast ja meelekindluse säilitamisel on kõige olulisem just Teie enda tahe. Eneseusku saate juurde, kui kogete esimest eduelamust enda jaoks. Kui otsite abi ja lasete end aidata, siis on võimalik teistsugune elu – elu kainena. Soovin Teile vaimujõudu, järjepidevust ja sihikindlust sellel teel. Kui vahel ka esineb raskeid hetki, siis ärge heitke meelt ja proovige edasi. Kaineks saamise tee on igaühe jaoks väga individuaalne. Leidke see enda tee spetsialistide abiga! Põhjus, miks ma julgustan Teid just spetsialisti poole pöörduma, on see, et kaineks saamine ei ole keeruline, kuid kaineks jääda on palju raskem. Siinkohal kulub ära teise inimese toetus.

Infot selle kohta, kuhu pöörduda konsultatsioonile ja millised on ravivõimalused Eestis alkoholi liigtarvitamise puhul, saate küsida kas oma perearstilt või pöörduda programmi „Kainem ja tervem Eesti” raames vaimse tervise õe vastuvõtule, kes suunab vajadusel edasi teiste spetsialistide vastuvõtule. Kontaktid, kuhu enda elukohas pöörduda, leiate kodulehelt http://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/.Teenus on tasuta. Paljud perearstid on samuti juba saanud väljaõppe, kuidas nõustada alkoholi tarvitavat patsienti ja teda motiveerida. Praeguses meditsiinisüsteemis on erinevaid võimalusi, mis aitavad alkoholi tarvitamist lõpetada või seda kontrolli alla saada.

Eneseteadlikkuse tõstmiseks soovitan Teil lugeda alkoinfo.ee kodulehelt http://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/ infot selle kohta, kuidas vähendada, kuidas viia muutus ellu ja seda tulevikus säilitada, kuidas himuga toime tulla, kuidas „ei” öelda ja eneseusku suurendada ning palju muud kasulikku.

Lugupidamisega

Ljudmilla Atškasov
AJK-Kliinik OÜ psühholoog

16.11.2017

Mure poja ja tema alkoholi tarbimisega. Viimasel ajal on tulnud juba väga tihti ette tema alkoholi pruukimist. Ja saan aru, et selles vanuses tahetakse proovida, aga kui asi juba liiga tihedaks läheb, siis on asjad pahad. Olen proovinud rääkida, jätnud karistamata. Olen ka proovinud teatud hüvede piiramist, aga miski ei mõju. Mida soovitate? Kas oleks võimalik kellegi kolmanda poole pöörduda, et asi päris hulluks ei läheks? (Emana arvan, et on juba piisavalt hull olukord, kus alaealine alkoholi tarbib.)

–––

Tere

Olete mures, et laps tarbib alkoholi. Saan aru, et olete rääkinud ja erinevaid võtteid kasutanud, et ta enam ei jooks, aga tema käitumine ei muutu. Olete väga mures. Nõustun, et isegi mõned joomised pole ok ja tuleks otsida olukorrast väljapääsu.

Teil on emana kindlasti keerulisem üksi sellest olukorrast välja tulla. On hea mõte pöörduda spetsialisti poole. Soovitan väga pereterapeuti, kes oskaks vaadata last koos teda ümbritseva kontekstiga. Näiteks sõprade ringkonda arvestada, suhteid eakaaslastega ja teiste lähedastega. Samuti oskab anda Teile nõuandeid, kuidas lapsega edasi toimetada, suhelda ja piire seada. Lapse käitumist saab kõige paremini muuta läbi teda ümbritsevate inimeste.

Teie kirjast ei selgu, kus Eesti piirkonnas Te elate. Siit leiate kontakte erinevates kohtades tegutsevate pereterapeutide kohta.

Loodetavasti saate tuua muutuse ja problem ei süvene edasi.

Kõike head soovides

Kadri Järv-Mändoja
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja pereterapeut

01.11.2017

Mul mure laste pärast, kes peavad elama koos inimesega, kes tarvitab rohkelt alkoholi. Lapsed nii kannatavad selle pärast. Ei suuda kuidagi inimesele selgeks teha, et ta ei jooks laste nähes.

–––

Tere!

Olete mures laste pärast, kes näevad täiskasvanut alkoholi tarvitamas. Saan aru, et olete oma jõududega proovinud sekkuda, kuid siiani tulutult. Sageli on alkoholi kuritarvitaval inimesel keeruline ise joomist lõpetada või mõista, et on probleem. Seetõttu on ka kõrvalseisjal raskem olukorda muuta.

Kui Te aga näete, et lapsed kasvavad neid kahjustavas keskkonnas ja Teil endal ei õnnestu olukorda muuta, siis võiksite pöörduda laste kodukoha lastekaitsespetsialisti poole. Saate täpsemalt selgitada, mis olukord Teie meelest on ja uurida, kas ehk spetsialist saab sekkuda ja appi minna.

Heade soovidega

Kadri Järv-Mändoja
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja pereterapeut

10.01.2017

Palun Teie nõu: kuidas tavaline kodanik saaks propogeerida tervislikku eluviisi? Ma olen väga mures ja soovin seda teha, just tunnen, et ma peaksin, aga ei tea kuidas. Ise olen just selle vastu, et alkohol väikestes kogustes on norm ja justkui hea. Ise ma selge asi ei suitseta, narkootikume pole proovinud ja alkoholi otsustasin mitte tarvitada üldse ja ei tarvita juba ammu. Seoses sellega igal peol mind vaadatakse nagu oleksin haige, miks mitte tilkagi?! Inimesed on veendunud, et natukene ju võib, asi ka selles, et see natukene iga kord kasvab. Miks mitte teha alkovabaks meie elu ja mõtlemisviisi?

–––

Tere

On väga tore, et tahate kaasa aidata tervislike eluviiside propageerimisele ja olete suutnud ümbritseva survele vastu panna ning endale kindlaks jääda.

Võib tunduda, et seda pole palju, aga tegelikult saate oma veendumustele kindlaks jäädes ja vastavalt käitudes väga palju ära teha. Näiteks peol mitte juua ja kui keegi küsib, kas olete haige, siis vastata kindlalt „ei, aga ma lihtsalt ei joo“. Te ei pea kellelegi midagi selgitama. Samas laske imestajatel Teie käitumise üle imestada, sest nende jaoks on ju joomine siiani norm olnud. Teie aga saate uue normi kujundamisele kaasa aidata ja teha teistmoodi. Läheb küll aega, aga ilmselt peagi inimesed harjuvad, et Te ei joo ja ehk mõni hakkab Teie eeskuju ka järgima.

Kui korraldate ise peo, siis öelgegi välja, et see on alkoholi- ja suitsuvaba (miks mitte ka nutitelefonidest vaba:)) Nii hakkavad peagi Teie ümber koonduma ka inimesed, kes on sarnaste tõekspidamistega. Koos on sel moel lihtsam oma veendumustele kindlaks jääda ja neid sel moel levitada.

Mida rohkem on Teie moodi mõtlevaid inimesi, kes oma veendumustele kindlaks jäävad ja nende üle uhked on, seda kindlamalt levivad ka tervislikud eluviisid.

Heade soovidega

Kadri Järv-Mändoja
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja pereterapeut

07.12.2016

Esita enda küsimus

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.
Sinu küsimus avaldatakse koos vastusega viie tööpäeva jooksul. Vastus saadetakse ka sinu e-posti aadressile.