2024. aastal esitati kokku 92 avaldust: 36 hoolduspere, 23 lapsendamise ja 33 peresisese lapsendamise avaldust. Kõige rohkem lapsendamisavaldusi tuli Harjumaalt (15). Enim hoolduspere avaldusi tuli Harjumaalt (23), Ida-Virumaalt 3, Läänemaalt 2, Lääne-Virumaalt 2, Raplamaalt 2, Tartumaalt 2, Viljandimaalt 1 ja Pärnumaalt 1.

Huvi kasuvanemluse vastu tuntakse, avalduse esitamiseni jõutakse vähem

2024. aastal aastal pidas SKA perede hindajate tiim võimalike kasuvanematega kokku 165 esmavestlust (2023. aastal 169). See tähendab, et peaaegu igal tööpäeval toimus üks vestlus, mis näitab, et huvi lapsendamise ja hoolduspereks saamise vastu on jätkuvalt olemas, kuid mingil põhjusel jõuab vähem inimesi avalduse esitamiseni.

Esmavestluse eesmärk on anda tulevastele kasuvanematele ülevaade peret vajavatest lastest, ootustest kasuvanematele ning hindamisprotsessist. SKA eesmärk pole iga hinna eest avaldus kätte saada, vaid aidata peredel oma ressursse ja valmisolekut põhjalikult kaaluda. Halvim, mis lapsega juhtuda võib, on see, et teda uues peres ei taheta, ei armastata või temast loobutakse. Mõnel perel võib valmisoleku ja kindluse saavutamine võtta aega ning on ka täiesti loomulik, et avaldust ei esitata kunagi.

Kõige rohkem esmavestlusi toimus jaanuaris 2024, mida võib seostada 2023. aasta lõpus tehtud teavitustööga. Detsembris jõudis ETV ja ETV+ eetrisse kasuvanemlust tutvustav dokumentaalfilmide sari „Koduteel”. Lisaks toimus samal ajal digikanalites ja välimeedias kampaania „Laps on pereootel“, mis aitas teemat laiemalt teadvustada.

Sündide arv jätkas langemist, peegeldades ühiskonnas valitsevat ebakindlust ja vähest turvatunnet

Statistikaameti andmetel vähenes sündide arv Eestis 2024. aastal kiiremini kui aasta varem. Kokku sündis 9646 last, mis on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Analüütik Terje Trasberg seostab sündimuse langust elukalliduse tõusu ja geopoliitilise ebakindlusega, mis on pannud peresid laste saamise plaane edasi lükkama. Sarnane trend on viimastel aastatel ilmnenud ka kogu Euroopas, kus sündide arv on järsult vähenenud.

Paljud kasuvanemluse vastu huvi tundjad on inimesed, kellel pole õnnestunud bioloogilist last saada. Seetõttu võib avalduste arvu vähenemine olla seotud samade teguritega, mis mõjutavad sündimuse langust.

2024. aasta jooksul on SKA perede hindajate poole pöördunud ka mõned pered, kes on küll koolituse ja hindamise läbinud, kuid soovivad protsessi mõneks ajaks pausile panna. Põhjuseks töö ja sissetulekute mõttes keerulised ajad – keda ähvardab koondamine, kes on juba töö kaotanud. Selline ebakindlus sunnib peresid ka lapse perre tulekuga seotud plaane edasi lükkama.

Lapsendamine tegi rekordi

Rõõmustav on tõdeda, et 2024. aastal tehti viimase kuue aasta lapsendamiste rekord – kokku leidis pere 26 last, neist viis üksikvanema hoolde.

Peresisese lapsendamise osas ennustavad SKA perede hindajad, et samast soost vanemate pöördumiste arv tulevikus väheneb. Abieluvõrdsus on loonud neile võimaluse luua pere ilma lapsendamise protsessi läbimata.

2024. aastal leidis pea igal nädalal üks laps kodu hooldusperes

Positiivne on, et 2024. aastal leidis hooldusperes kodu 47 last, mis on vaid veidi vähem kui 2023. aastal, mil perre läks elama 51 last.

Perekonnast eraldatud laste arv on kasvanud

Kuigi 2024. aasta andmed pole veel teada, eraldati 2023. aastal sünniperest 345 last. Neist 118 naasis samal aastal oma sünniperre, 34 paigutati hooldusperre ja 105 asendus- või perekodudesse, kus elab praegu kokku 732 last. Võrdluseks: 2022. aastal eraldati sünniperest 310 last.

Kõige noorem kriisiholdusperes viibinud laps oli vastsündinu

2024. aastal said 15 last ajutiselt elada turvakodu asemel kriisihooldusperedes. Noorim neist oli vastsündinu (alla 1 kuune) ja vanim 15-aastane. Enamik lapsi olid eelkooliealised: seitse last vanuses 0–3, viis vanuses 4–7, üks 8-aastane ja kaks 14-aastast.

SKA poole pöördus 2024. aastal kriisihoolduspereks saamise huviga 89 peret või üksikisikut, kellest 23-ga toimus esmavestlus. Lepinguni jõudis kaks uut kriisihooldusperet – üks Viimsis ja teine Rakveres. Samas lõpetasid kaks kriisihoolduspere ka oma tegevuse, mistõttu on Eestis praegu kokku vaid kolm kriisihooldusperet. Vajadus on aga oluliselt suurem ning SKA otsib juurde 12 kriisihooldusperet.

Kes soovisid saada 2024. aastal kasuvanemateks?

Seitse hoolduspereks saada soovijat olid vallalised üksikisikud, ülejäänud olid paarisuhtes (kas kooselus või abielus). Vallalistest neljal puudus varasem lapse kasvatamise kogemus. Paarisuhtes soovijatest puudus varasem kogemus seitsmel paaril.

Lapsendajaks pürgijate seas oli neli vallalist üksikut inimest, kõik naised.

Ainult ühe hoolduspereks saada soovija pere suhtluskeeleks oli vene keel, samas kui lapsendajaks saada soovijate seas oli vene keel suhtluskeeleks viies peres.

Enamik hoolduspereks soovijaid, kokku 32, olid sündinud 1970.–1980. aastatel, kolm aga 1950.–1960. aastatel.

2024. aastal hooldusperedes kodu leidnud lapsed – kes nad on?

• Kolme hooldusperre paigutatud lapse vanemad olid surnud.
• 16 last läksid elama hooldusperre, sest nende vanematelt oli hooldusõigus on ära võetud, ülejäänud laste vanematel oli hooldusõigust piiratud.
• 27 hooldusperre elama läinud lastest olid poisid, 20 tüdrukud.
• Laste keskmine vanus oli 4,7 aastat.
• Alla aastaseid lapsi oli 16.
• Üheaastaseid oli 3 last.
• Kolmeaastaseid 5 last.
• Nelja-aastaseid 4 last.
• Viieaastaseid 4 last.
• Kuue- ja seitsmeaastaseid 6 last.
• Üheksa- ja kümneaastaseid 4 last.
• Viis last olid vanemad kui 11aastased.

Harjumaalt läks hooldusperre elama 14 last, neist 11 Tallinnast. Tartumaa lapsi oli 7 ja Võrumaa lapsi 6.

Hooldusperedesse läks elama neli raske ja kaks sügava puudega last. Lisaks lapsendati üks raske puudega laps.

Kolmteist last läks hooldusperre koos õe või vennaga. Rohkem kui kaks ühe pere last korraga 2024. aastal hooldusperre elama ei läinud, 33 last läks hooldusperre üksi ehk ilma õdede-vendadeta. Neist 20 polnud õdesid-vendi, ülejäänutel oli küll õde-vend olemas, aga elati lahus.

Kus lapsed uue kodu leidsid?

Hooldusperre mindi viieteistkümnel juhul turvakodust. Neliteist last läks perre asenduskodust, neli last otse bioloogilisest perest või senise eestkostja juurest, viis imikut läks hooldusperre otse sünnitusmajast.

Seitse last läks elama üksikvanema perre, ülejäänud paaride juurde. Ühe lapse hoolduspere vanemateks sai samasooline paar.

Kuidas aitab SKA kohalikku omavalitsust laste ja perede kokkuviimisel?

On rõõm tõdeda, et leidub omavalitsusi, kes pöörduvad asendushooldust vajava lapse osas alati esmalt SKA perede hindajate poole, pidades perepõhist hooldust prioriteediks.

Tõsiasi, et hooldusperedesse paigutatud laste arv on viimastel aastatel püsinud enam-vähem stabiilsena (2023. aastal 51 ja 2024. aastal 47), kinnitab kohalike omavalitsuste jätkuvat usaldust hooldusperede vastu.

Suur vastutus sobiva pere leidmisel lasub just laste eestkostjatel ehk omavalitsustel. Oluline on, et perest eraldatud lapsed saaksid kiiresti hooldusperesse. Samas ei tohi unustada ka asenduskodudes elavaid lapsi – ka neile tuleb jätkuvalt otsida päris oma kodu ja perekonda.

SKA toetab kohalikke omavalitsusi laste ja perede kokkuviimisel, aidates registrist sobivaima pere valikul. SKA nõustab omavalitsusi ka perede edasise toetamise küsimustes, pakkudes abi oma tugiteenuste kaudu. Lisainfo saamiseks tuleks võtta ühendust SKA hoolduspere- ja lapsendamisspetsialistiga.

Alati tasub proovida peret leida ka neile lastele, kelle jaoks esmapilgul tundub see võimatu

Elu on näidanud, et pere on leidnud ka puudega või erivajadusega lapsed. Kui täna sobivat peret pole, siis võib-olla saab selline pere hinnatuks homme.

Lapsendajate registris on pered, kelle peamine motivatsioon ja soov on olla lapsevanem. Neil puudub valmisolek seista silmitsi võimalusega, et laps naaseb sünniperre või bioloogiliste vanemate ja laste vahelise suhtluse hoidmiseks. Lapsendajate registris on pered, kes ootavad oma perre pigem tervet koolieelikut.

Lapsendamine eeldab, et laps on orb või et ta vanematelt on täielikult hooldusõigus ära võetud. Selliseid lapsi on aga meie asenduskodudes vähe, enamasti on laste bioloogiliste vanemate hooldusõigust piiratud. Ka siin ärgitame omavalitsusi laste hooldusõiguse staatust pidevalt üle vaatama ja vajadusel uuesti kohtusse pöörduma, seda näiteks olukordades, kus bioloogiliste vanemate ja laste vahel on side täiesti katkenud.

Hooldusperede registris on suuremas osas pered, kel on valmisolek pigem terveks, üksikuks (äärmisel juhul kaheks) väikelapseks. Lapsed, kes vajavad uut peret, on aga väga erinevad – nad on igas vanuses, neil võib olla puue või pikaaegse varase lapsepõlvetrauma tõttu väga suur abivajadus. Seetõttu ei pruugi perede ja laste profiil omavahel kattuda.

Üleskutse: leiame koos lapsele sobiva pere

Teismelistele perede leidmine on suur väljakutse, kuna kahjuks on nende saabumiseks valmis olevaid peresid vähe. Julgustame kõiki, kes tunnevad, et suudaksid pakkuda kodu ka suurematele lastele, pöörduma SKA poole. Samuti kutsume omavalitsuste spetsialiste üles tegema kõik endast sõltuva, et suurendada hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede arvu.

Eestis elab praegu 163 last 127 hooldusperes. Lapse tulekuks on hetkel valmis 17 ettevalmistuse saanud hooldusperet, aga vajadus on märksa suurem.

2024. aasta lõpu seisuga oli sobivaks hinnatud peresid registris:

• hooldusperesid 17
• lapsendajaid 60

Laste ja perede kokkuviimine nõuab põhjalikku hindamist, kus arvestatakse nii lapse kui ka pere võimalusi, valmisolekut ja toe saamise võimalusi. Alati lähtutakse põhimõttest, et lapsele otsitakse sobivat peret, mitte vastupidi. Iga juhtum on unikaalne ning iga lapse ja pere lugu erinev. Seetõttu ei saa asenduskodudes viibivaid lapsi lihtsalt „vabadesse peredesse“ paigutada – see eeldab hoolikat kaalumist ja vastastikust sobivust.

Eesti asenduskodudes elab rohkem kui 730 last ja noort

Eesti asendus- ja perekodudes elab praegu 732 last ja noort, kellest ligikaudu 70% on vanemad kui 12 aastat.