JAH esinduskogu ning asendushoolduse talitus osalised rahvusvahelisel koostööseminaril
Asendushoolduse talitus ning JAH noorte esinduskogu osalesid kahepäevasel seminaril Child Participation Initiative for Child Protection Systems ehk lühendatult CHIPS. Seminari käigus jõuti kiiresti järeldusele, et lapsed on oma elu eksperdid.
Kahepäevase koostööseminari eesmärgiks oli tuua rahvusvaheliselt kokku igast partnerriigist organisatsioonide esindajad ja ka erineva taustaga lapsed ning lapsevanemad, sh eestkostjad, kellel on olnud või on kokkupuude lastekaitsega. Osalejad saabusid neljast riigist: Soomest, Eestist, Lätist ja Leedust. Seminar oli ingliskeelne.
Kohtumise fookuses oli kaardistada, milliseid osalusvorme lastekaitsesüsteemides kasutatakse ning kuidas muuta need süsteemid senisest enam lapsi ja noori kaasavaks. Samuti koguti seminari käigus ettepanekuid süsteemide arendamiseks.
Koostööseminari käigus pidid selguma peamised probleemkohad lastekaitsesüsteemis, mille parendamiseks peaks iga osalenud riik valima vähemalt kaks teemat, millele edaspidi arendustegevustes keskenduda.
Kõik täiskasvanud ei oska lapsi päriselt kuulata
Seminari esimese päeva avasid Eesti Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud. Nad tutvustasid võimalusi, mida liidus tegutsemine on neile pakkunud. Näiteks lastega seotud teemadel kõneisikuks olemine nii meedias kui ka avalikes aruteludes ning panustamine raportite koostamisse. Saadikud rõhutasid, et laste arvamus on olulise tähtsusega, sest see aitab kaasa muutuse loomisele. Kui lapsed ei saa oma seisukohti väljendada, tehakse otsuseid nende arvamust arvestamata. Laste ideede kaasamine aitab näha olukordi erinevatest vaatenurkadest. Lisaks toodi välja, et üks lapse õiguste saadik saab võimaluse kuuluda Euroopa Laste Nõukogusse (ECC), mille liikmelisus kestab kaks aastat. Nõukogus saab olla vaid piiratud arv noori ning Euroopa Liidu liikmesriigi noored nõukogusse kuuluda ei saa. Seega on eriti uhke, et meie Eesti noor seal liikmeks on!
Laste õiguste saadikud tõid ka esile kitsaskohti – kõik täiskasvanud ei oska päriselt kuulata. On olukordi, kus laste arvamust küsitakse formaalselt, jättes tegeliku sisulise huvi ja muutuste soovi tahaplaanile. Selliseid kogemusi on noortel olnud nii poliitikute kui ka koolide juhtkondadega suheldes.
Olulise küsimusena kerkis esile noortelt ka mõtteviis, kas töötatakse laste jaoks või lastega koos? Kui eesmärk on teha laste elu paremaks, tuleb nad sellesse protsessi ka kaasata. Ilma laste arvamuseta ei ole võimalik luua tõeliselt toimivaid lahendusi.
Noored olid uhked ka selle üle, et Eesti ÜRO lapse õiguste raport koostati viimati algusest lõpuni koostöös lastega ning raporti esitlus tehti samuti laste endi poolt. Sellisel viisil pole ükski teine liikmesriik varem tegutsenud.
Täiskasvanud ei tea alati, mis on lapsele parim
Kui esimesel päeval olid inimesed pigem tagasihoidlikud oma mõtteid avaldama, teisel päeval muutus õhkkond oluliselt avatumaks.
Teisel päeval jätkusid grupitööd juba sisulisemate arutelude, probleemide juurpõhjuste, tagajärgede ning võimalike lahenduste leidmisega. Nii noored kui täiskasvanud panustasid aruteludesse aktiivselt ning vestlused muutusid sisutihedamaks.
Samas märgati, et grupitööde arutelud kaldusid kohati täiskasvanute vaatenurka, sellesse, mis nende hinnangul on lapsele parim. Seevastu noored tõid sageli välja, et nende endi nägemus võib olla hoopis teistsugune. Need päevad näitasid väga hästi, et isegi täiskasvanud, kes peavad laste kaasamist ja kuulamist väga oluliseks, võivad väga kergesti n.ö unustada lapsed seltskonnas, kes saaksid öelda, kas ja kuidas päriselt neile hea on. See rõhutas selgelt vajadust kuulata lapsi vahetult ja märgata, et lapsed oleksid päriselt kuuldud.
Miks on vaja rahvusvahelist projekti „CHIPS“ ?
Child Participation Initiative for Child Protection Systems ehk laste osalust edendav algatus lastekaitsesüsteemides.
Üheks oluliseks väljakutseks on geopoliitiline olukord. Venemaa agressioon ei too kaasa ainult sõjalisi riski, vaid sellega kaasnevad ka väärinformatsioonide levitamised, mille eesmärk on eeskätt õõnestada inimeste usaldust oma riigi valitsusse, instutsioonidesse ja demokraatlike väärtuste vastu. Integrated Child Protection (ICPS) ehk integreeritud lastekaitsesüsteemid ühendavad koole, tervishoiuteenuseid, sotsiaaltöötajaid ja kohtuid, et hoida lapsi vägivalla eest kaitstuna. Kui usaldus nende süsteemide vastu kahaneb, satuvad lapsed ohtu.
Lastelt küsitakse harva arvamust süsteemide kohta, mis on loodud neid kaitsma. See nõrgestab usaldust ning muudab need haavatavamaks rünnakute ja väärinformatsiooni suhtes. CHIPS-projekt asetab lapsed keskmesse – lapsi puudutavad otsused peaksid kaasama ka lapsi endid. Kui lapsed osalevad süsteemide loomises, muutuvad need usaldusväärsemaks, tõhusamaks ja vastupidavamaks ka välistele mõjutustele.
Edasised sammud
Koostööseminari käigus peaks selguma peamised probleemkohad lastekaitsesüsteemis, mille parendamiseks peaks iga osalenud valima riik vähemalt kaks teemat, millele edaspidi arendustegevustes keskenduda.
Ka asendushoolduse talituse eesmärk on saada rohkem sisendit valdkonna kõige olulisematelt ekspertidelt: asendus- ning järelhoolduse noortelt endilt. Sellest vajadusest ongi loodud JAH noorte esinduskogu, mis koondab asendus- ja järelhooldusel olevate noorte hääle ning kogemuse.
Autor: Grete Kangro, Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse arenduse tiimi peaspetsialist
