Pilootprojektist valmis kohandatud PRIDE-i koolitus eestkosteperedele
Kui laps ei saa oma vanemate juures turvaliselt kasvada või kui vanemad ei saa enam tema eest hoolitseda, võib lapse eest hoolitsemise ja oluliste otsuste tegemise vastutuse võtta enda kanda eestkostepere. Sageli on eestkostjaks lapse sugulane, näiteks vanavanem, tädi või onu, kuid see võib olla ka muu lapsele lähedane inimene.
Tihtipeale jõuab laps perre ajal, mil ta on kogenud kaotust, ebastabiilsust või traumat, ning ka eestkostja peab kiiresti kohanema uue ja vastutusrikka rolliga. Just seetõttu vajavad eestkostepered lisaks heale tahtele ka teadlikku ettevalmistust ja tuge. Eestkostjatele mõeldud kohandatud PRIDE-i koolituse piloot näitas, et sellise toe järele on selge vajadus.
Eestkostjatele mõeldud koolitusmaterjalide loomist PRIDE-i eelkoolituse materjalide põhjal alustati 2025. aasta kevadel. Pilootprojekti viisid ellu ning koolitusmaterjalid koostasid Pille Teder, Liis Saarna, Reet Rääk ja Kirsti Mägi. Materjalide loomise aluseks oli eestkostjate vajaduste kaardistus: sisendit saadi eestkostjate intervjuudest, kohalike omavalitsuste spetsialistide küsitlusest, peretoetajate tähelepanekutest ning PRIDE-i koolitajate kogemusest. 2025. aasta augustist oktoobrini viidi läbi koolituse pilootgrupp, mille käigus materjale testiti ja tagasiside põhjal edasi arendati.
Piloot kinnitas, et eestkostjate suurim vajadus ei ole ainult teadmiste omandamine, vaid terviklik, turvaline ja inimlik tugi, mis algab juba enne eestkoste seadmist ning jätkub kogu eestkoste perioodi vältel. Eriti oluliste teemadena tõusid esile lapse ja eestkostja kogetud trauma ja kaotus, turvalise kiindumussuhte loomine, lapse arengulised raskused ja käitumine, suhted bioloogiliste vanematega ning piiride seadmine, eestkostja vaimne tervis ja teadlikkus tugiteenustest.
Valminud koolitus koosneb seitsmest kolme tunni pikkusest kohtumisest, mis toimuvad kuni kolme kuu jooksul. Koolitusel käsitletakse eestkostja rolli ja vastutust, lapse õigusi ja arengut, perekondlike sidemete tähendust, kiindumust, kaotust ja traumat, samuti positiivset vanemlust, piiride seadmist ning lapse keerulise käitumise mõistmist ja toetamist. Koolitus on praktilise ülesehitusega ja aitab siduda õpitava päriseluliste olukordadega. Seda toetavad lühiloengud, arutelud, harjutused, juhtumianalüüsid ja kogemuste mõtestamine.
Kohalikel omavalitsustel on eestkosteperede toetamisel oluline roll. Piloodi käigus kogutud sisend ja järelanalüüs näitasid, et pered vajavad lisaks koolitusele ka regulaarset kontakti, selget infot ja praktilist tuge. Kohalik omavalitsus on sageli esimene, kes puutub perega kokku eestkoste seadmise protsessis, ning just kohaliku omavalitsuse toel saab pere paremini jõuda vajalike teenuste, toe ja koolituseni. Piloodi kogemus näitas ka, et koolitusgruppide käivitamisel on eestkostjateni infoga jõudmine jätkuvalt keeruline. Perede osalemist aitaks toetada tihedam koostöö kohalike omavalitsustega, sealhulgas praktiliste lahenduste leidmine näiteks lastehoiu korraldamiseks.
Enne kui koolitust saab laiemalt pakkuma hakata, valmivad koolitusele veel venekeelsed õppematerjalid ning koolitusmaterjalid saavad uue kujunduse. Seetõttu on plaan alustada eestkostjatele suunatud koolitusgruppidega 2026. aasta teises pooles.
Tekst: Merle Lust, SKA ekspert
