Kuidas mõjutab omavalitsuste koostöö SKA-ga perehüvitiste saamist?
Sotsiaalkindlustusameti üheks ülesandeks rakendusasutusena on vastavalt perehüvitiste seadusele (PHS) perehüvitiste – peretoetuste, vanemahüvitiste ja elatisabi – maksmine Eestis elavatele ning Eestis last või lapsi kasvatavatele peredele¹. Perehüvitiste saamise õigus on eeskätt inimesel, kes last tegelikult kasvatab ning üldjuhul on selleks lapse üks vanematest.
Praktikas puutume üha sagedamini kokku olukordadega, kus meid ei ole teavitatud perehüvitiste saamise õigust muutvatest asjaoludest.
Enimlevinud olukorrad on järgmised:
- laps on
- perest eraldatud;
- suunatud asendushooldusele perekodusse või turvakodusse;
- suunatud hooldusperesse;
- lapse suhtes on algatatud eeskoste seadmise menetlus;
- vanemate konflikt on eskaleerunud ning ei ole võimalik üheselt tuvastada, kumb vanem last tegelikult kasvatab;
- pere on kolinud välisriiki.
Selliste olukordade ilmnemisel tuleb sotsiaalkindlustusametil enne perehüvitiste maksmisega jätkamist selgitada välja olulised asjaolud² ning vajadusel kaasame kohaliku omavalitsuse.
Omavalitsustel on perehüvitiste süsteemi toimimise vaates oluline seadusest tulenev roll. PHS § 10 kohustab valla- ja linnavalitsust teavitama sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist.
Tegemist ei ole üksnes formaalse teavitamiskohustusega, vaid sisulise vajadusega selleks, et perehüvitised jõuaksid lapseni, kelle hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks need mõeldud on.
Näitena võib tuua olukorra, kus laps eraldatakse perest või paigutatakse turvakodusse või asendushooldusele, sellises olukorras ei ole enam põhjendatud maksta perehüvitisi vanemale, kes last tegelikult ei kasvata.
Oluline on ka omavalitsuse roll olukordades, kus sotsiaalkindlustusamet teeb järelepärimise lapse tegeliku viibimiskoha või hoolduskorralduse kohta. Kui vanemate vahel on tekkinud vaidlus või lapse elukorraldus on muutunud, ootame omavalitsuselt infot, millise vanema juures laps tegelikult viibib. Perehüvitiste süsteemi õiglane toimimine eeldab, et toetust saab see vanem, kes kannab igapäevast hoolduskoormust ja vastutab lapse kasvatamise eest.
Eraldi tähelepanu vajab olukord, kus pere on kolinud välisriiki või lapse elukohta ei ole võimalik tuvastada omavalitsuse territooriumil. Välisriiki kolimisel võib lõppeda õigus Eesti perehüvitistele, kuid samas võib perel tekkida õigus hüvitistele Euroopa Liidu koordineerimisreeglite alusel teises riigis. Õiguspärase maksmise tagamiseks peab riigil olema ajakohane teave pere tegeliku elukoha kohta ning lapse või pere asukoha määratlemiseks palume vajadusel omavalitsuse abi.
Kui omavalitsus ei ole seaduses nimetatud asjaoludest teavitanud, on sotsiaalkindlustusametil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt, sealhulgas omavalitsuselt, nende käsutuses olevaid andmeid ja tõendeid, mis on vajalikud oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Andmete esitamine ei ole pelgalt hea tahte küsimus, vaid õiguslik kohustus, mis toetab haldusmenetluse seaduspärast ja sisuliselt õiget tulemust.
Kõigis lapsi puudutavates tegevustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid, nagu sätestab lastekaitseseadus³. Sama seadus kohustab riiki ja omavalitsusi lapse huvide tagamiseks koostööd tegema. Perehüvitiste õiguspärane ja sihipärane maksmine on osa lapse heaolu tagamisest ning eeldab tõhusat ja õigeaegset infovahetust.
Isikuandmete töötlemine nimetatud eesmärgil on seaduslik⁴, kuna tegemist on avalikes huvides oleva ülesande täitmisega. Seega on omavalitsuse poolt sotsiaalkindlustusametile andmete edastamine õiguspärane ning kooskõlas andmekaitsenõuetega.
Kokkuvõttes on omavalitsuse roll perehüvitiste süsteemis sisuline ja vältimatu. Õigeaegne teavitamine aitab tagada, et perehüvitised makstakse õigustatud inimesele, välditakse alusetuid väljamakseid ning kaitstakse lapse õigusi ja huve. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmine eeldab järjepidevat ja teadlikku koostööd sotsiaalkindlustusametiga ning lapse parimate huvide seadmist igas olukorras esikohale.
¹ Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 ning PHS § 4 lõigete 1–3 ja § 8 lõike 3 alusel.
² PHS § 25 lg 1 ja § 32 lg 1 koostoimes haldusmenetluse seadus (HMS) §-ga 6
³ Lastekaitseseadus § 4 ja § 5 punkt 3, § 8 lõige 1
⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti alusel
