Kuidas aru saada, kas laps tarvitab uimasteid?

Uimastite ja alkoholi kuritarvitamine muudavad loomult väga erinevad inimesed üsna sarnasteks, nii käitumise kui hoiakute poolest. Seepärast muutub ka sellise teismeliste käitumine üsna hästi ennustatavaks, kuigi miski ei pruugi viidata uimastite tarvitamisele.

Tüüpilised käitumisjooned on:

  • pereliikmetest eemale hoidmine. Teismeline istub kodus olles enamasti kinnise ukse taga üksi oma toas ning väldib igasugused perekondlikke ettevõtmisi, ka selliseid, kus ta varem hea meelega osales: ühised õhtusöögid, väljasõidud jne;
  • tema sõbrad on vahetunud. Uued „sõbrad“ on temast reeglina vanemad ning sageli halva kuulsusega, ka ei taha ta neid kodustele tutvustada;
  • kasvav vaenulikkus. Käitumine muutub teistega mittearvestavaks, suhtlemisviis on sageli teisi solvav ja halvustav, vahel ka füüsiliselt vägivaldne. Rikutakse üldkehtivaid reegleid nii koolis kui kodus. Selline noor ei jaga enam lähedastega oma mõtteid, tundeid, huvisid ega tulevikuplaane;
  • oma lubadustest mitte kinnipidamine ning igasuguste sedasorti jutuajamiste vältimine, kus arutataks tema muutunud käitumist. Välimus muutub lohakaks ja räpakaks, oma asjade/toa korras ja puhas hoidmine jääb soiku;
  • tekivad masendushood ja enesetapumõtted, sageli tugev enesehinnangu langus;
  • Hinded koolis langevad, lisaks sagenevad tundidest puudumised ja popipäevad.

Kui lapsevanemal on mure oma lapse pärast, tuleks kõigepealt panna kirja, mis on muutunud. Keskenduda tuleb just muutustele, kui laps pole näiteks kunagi koolis teab mis häid hindeid saanud, ei ole kehvad hinded tingimata märk sellest, et midagi kahtlast on toimumas. See, et lapsest saab teismeline, ei tähenda, et muutuvad ka tema iseloomu põhijooned. Noored võivad olla tujukamad ja vaielda lõpmatuseni kodukorra reeglite ja kõige muu üle, kuid normaalse arengu puhul ei saa neist justkui täiesti võõrast inimest.

Uimastite tarvitamist ja kuritarvitamist on vähemalt esialgu üsna raske kindlaks teha. Joove ei kesta tavaliselt kuigi kaua ning tarvitajal on seda lihtne varjata. Samuti on jätkuva kuritarvitamise märgid alguses nõrgad ning seetõttu raskesti märgatavad.

Järgnevalt on kirjas võimalikud muutused, mis võivad viidata uimastite (kuri)tarvitamisele. Nende esinemine üksikult ei tähenda veel tingimata kuritarvitamist, sest mitmed neist muutustest on noorukieale üsna iseloomulikud. Mitme erineva märgi esinemine üheaegselt võib osutada suurema kontrolli vajadusele. Kindlasti peaks teismelist kahtluse korral pikema aja jooksul jälgima ning püüdma temaga rääkida. Pärast vestlust saab otsustada, kuidas edasi käituda.

Käitumise/isiksuse muutused, mida saab seostada uimastite tarvitamisega:

Seaduserikkumised:

  • tabatakse purjuspäi autoroolist;
  • vargused, poest asjade näppamised;
  • vandalism;
  • uimastitega kaubitsemine;
  • prostitutsioon;
  • kaklustes osalemine, vägivaldsed rünnakud.

Koolis:

  • sagenenud tundidest puudumised;
  • huvialaringidest välja langemine või –heitmine;
  • sagenenud kooli hilinemine;
  • popipäevad;
  • kodutööde esitamine jääb hiljaks, need on puudulikult tehtud või üldse tegemata;
  • hinded langevad;
  • õppeainetes läbikukkumised;
  • võltsitud puudumistõendid ja seletuskirjad;
  • lahkub keset tundi;
  • rikub tundide ajal pidevalt korda;
  • magab klassis;
  • on õpetajate ja kooli reeglite suhtes jäme ja üleolev;
  •  jääb istuma või visatakse koolist välja.

Sotsiaalselt:

  • on hakanud kasutama narkoslängi;
  • ei käi enam läbi oma vanade sõpradega;
  • tal on uued, sageli temast vanemad ja halva kuulsusega sõbrad;
  • keeldub oma uusi sõpru vanematele tutvustamast.

Perekonnas:

  • sagedased ägedad tülid ja vaidlused kodustega;
  • jääb kauemaks ära kui on lubatud;
  • ei täida enam oma koduseid kohustusi, näiteks majapidamistöödes;
  • kaob kodust loata kogu ööks või päevaks ega anna endast märku;
  • rikub kodus kehtivaid üldisi reegleid;
  • ei osale enam perekondlikes ettevõtmistes ega räägi oma tegemistest;
  • ei söö koos teistega, istub enamasti oma toas, uks kinni;
  • ei räägi enam vanematele koolis toimuvast;
  • tal on raha, mille päritolu on segane;
  • manipuleerib vanematega, neid teineteise vastu üles keerates;
  • vihastub kergesti, kodused peavad temaga suheldes valima sõnu ja käituma ettevaatlikult. Tema käitumine ja jutt on muutunud solvavaks, vulgaarseks ja üleolevaks;
  • füüsiline vägivald, kasvav vaenulikkus koduste vastu;
  • jagab lubadusi, aga ei pea neist kinni;
  • jutt on veiderdav ja kohati, sageli keeldub üldse rääkimast.

Vaimselt:

  • tähelepanuvõime on vähenenud, tekkinud on keskendumisraskused;
  • mäluhäired, meenutamisraskused;
  • on muutunud kahtlustavaks ja paranoiliseks, usub, et teda jälgitakse või jälitatakse;
  • tekkinud on seletamatud hirmud;
  • rahutu, ei suuda paigal püsida.

Füüsiliselt:

  • silmnähtav kehakaalu muutus, kas tõus või langus;
  • punased silmavalged;
  • koordinatsioonihäired;
  • muutunud magamisharjumused: kas liiga palju või liiga vähe, unehäired, ei suuda uinuda;
  • istub öösiti üleval ja magab kogu päeva;
  • sagenenud on vigastused, pidevalt palju sinikaid;
  • on varasemaga võrreldes räpakam ja kasimata;
  • ei vaheta oma riideid;
  • pidev kuiv köha, sagenenud hingamisteede haigused;
  • söömisharjumused on muutunud väga juhuslikeks või siis äärmuslikeks;
  • energia on vähenenud.

Emotsionaalselt:

  • on hakanud rääkima surmast ja/või enesetapust;
  • on muutunud väga tujukaks ja kergestiärrituvaks;
  • vahel äärmuseni õnnelik või siis kurb;
  • järsud ja ootamatud meeleolumuutused;
  • ei jaga oma emotsioone, on kas pidevas kaitsepositsioonis või siis „seina taga“;
  • käitumine muutub põhjendamatuks, temaga ei ole võimalik leida ühiseid kokkupuutepunkte, samas keeldub oma käitumist selgitamast;
  • näib masendunud ja kurb, kasvav depressioon;
  • räägib endast kui läbikukkujast ja luuserist, kasvav vaenulikkus teiste vastu;
  • kaotab huvi oma seniste hobide vastu;
  • kaob tahtmine midagi saavutada ja kuhugi jõuda;
  • alanenud enesehinnang, tunneb end saamatuna ega ole oma endisel sooritustasemel;
  • muutub elu suhtes küüniliseks ja lootusetuks.

Eetiliselt:

  • käitumine on vastuolus seniste väärtushinnangutega;
  • valetab ja tüssab;
  • müüb või pandib endale või teistele kuuluvaid asju;
  • varastab vanemate ja õdede-vendade tagant;
  • häbitu seksuaalse alatooniga käitumine;
  • planeerimata rasedus, isa ei pruugi olla teada.

Samas võivad mõnedki neist muutustest olla loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida. Tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan.

Kui teie lapse käitumise muutus vastab mitmele ülalkirjeldatud punktile, pole seda kindlasti lihtne taluda. Võite tunda häbi ja piinlikkust ning arvata, et olete lapsevanemana läbi kukkunud. Samas teeb muutuste ignoreerimine asja üksnes hullemaks. Kõigepealt tuleks selgitada, kas teie laps tarvitab alkoholi või keelatud uimasteid ning kui palju ta seda teeb. Reeglina kehtib siin paralleel jäämäega, kus nähtav on üksnes väike veepealne osa. Paljud lapsevanemad usuvad, et lapse käitumise ja isiksuse muutus kallutab neid uimasteid tarvitama, mitte et uimastid on muutuste põhjus.