Uni teeb imesid
Kui tavaliselt arvatakse, et imerohtusid ei ole olemas, siis ajuteadlane Jaan Aru soovitab lihtsat nippi, mis teeb tema sõnul igaühest tervema ja parema inimese.
„Tänapäeval mõtleme, et uni on nõrkadele, aga tegelikult on uni salarelv ja imerohi, mis teeb meist paremad lapsevanemad,“ räägib Jaan Aru lastevanematele mõeldud taskuhäälingus. Piisavalt und vajab iga inimene, olgu ta kunstnik, sportlane, automüüja, kontoritöötaja, tippjuht või koduperenaine. „Uni on looduslik imerohi – see teeb sind heatujulisemaks, muudab lapsevanemad loovamaks ja paindlikumaks, parandab mälu, aitab kaalu hoida ja tõstab igaühe töö produktiivsust,“ loetleb Aru. Tema sõnul on sajad teadustööd veenvalt näidanud, et hea uni on hea tervise, enesetunde ja vaimse vormi alus.
Aru sõnul on just hea uni see, mis aitab võtta elust maksimumi. „Vaid hästi välja puhanuna suudame oma aju piisavalt ohjeldada ja suunata, et korda saata just neid asju, mida soovime saavutada,“ rõhutab teadlane. Nii lapsed kui täiskasvanud peavad päeval paljusid erinevaid probleeme lahendama ja pidevalt uusi asju õppima. See väsitab aju. Kui aju väsib, saab ta üha vähemate asjadega hakkama. Õnneks on nii inimestel kui ka loomadel olemas üks väga kaval nipp. „Une ajal aju taastub ja nii olemegi võimelised taas keerulisi küsimusi lahendama,“ sõnab teadlane.
Unetus teeb pahuraks
Unepuudus mõjutab eriti neid ajupiirkondi, mis on seotud käitumise kontrolliga. „Kui laps joonistab seinale, teeb riided poriseks või jookseb pea seljas üle sõidutee, aga vanem suudab rahulikuks jääda, siis on töös just need ajupiirkonnad,“ selgitab teadlane. „Kõige olulisem ajupiirkond, mis sel juhul käitumist kontrollib, on lauba taga asuv otsmikusagar. See ajukeskus väsib aga kõige kiiremini ja siis „pääsevad löögile“ teised aju osad, mis panevad meid emotsionaalsemalt käituma.“
Seetõttu ei pruugi väsinud lapsevanem samas olukorras sugugi sama rahulikult reageerida. „Oletame, et laps tuleb õuest tuppa ja tal on pükstes suur auk – ju ta käis kuskil ronimas,“ toob Aru näite. „Muidugi on see halb, aga ehk on laps ise ka selle pärast natuke kurb ja ei olegi kõige targem teda kohe noomima hakata. Puhanud vanem suudab selle esimese, autopiloodi pakutud käitumismustri alla suruda ja rahulikult uurida, kus laps käis – ning kas ehk õnnestub pükse veel korda teha.“ Väsinud vanem hakkab aga samas olukorras sageli lapse peale karjuma. Vähe maganud inimene ärritub kergemini ja teeb rumalamaid otsuseid.
Olukorras, kus laps pahandust teeb, on kõige olulisem, et vanem mõistaks lapse käitumise tegelikke põhjuseid ja laps saaks aru, mis ta valesti tegi. Puhanud lapsevanem leiab tavaliselt mõne hea viisi, kuidas seda oma lapsele selgitada. Väsinud vanem kipub aga nii lapse kui ka oma mehe, naise või elukaaslasega suheldes halvasti käituma.
Tunne ennast
Teame küll, et täiskasvanud vajavad keskmiselt 8 tundi und ööpäevas, kuid kuldset reeglit selle kohta, kui palju magama peaks, olemas ei ole. „Mõned inimesed vajavad igal ööl 9 tundi und ja teised jällegi saavad hakkama 7,5 tunniga,“ tõdeb teadlane. Tema sõnul on kõige olulisem ennast tunda ja magada öösel nii palju, et hommikul oleks hea ja puhanud tunne.
Selleks on tark nii suurtel kui ka väikestel õigel ajal magama minna. „Lapsed vajavad veelgi rohkem und kui täiskasvanud, mistõttu nad tuleks õhtul eakohasel ajal magama saada,“ soovitab Aru. Kui kodus on aga kaks vanemat ja üks neist on mõnel õhtul eriti väsinud, siis võiks puhanum vanem talle abiks olla ning lastega tegelemise sel õhtul enda peale võtta.
Nutitelefon tasuks aga kõigil vähemalt pool tundi enne magamaminekut käest panna, sest nutiseadmed mõjuvad unele halvasti ja võivad väsinud ajus veelgi suuremat sõltuvust tekitada. „Kõige rumalam ongi, kui magama minemist takistab nutiseade, sest siis võime sattuda nõiaringi,“ hoiatab Aru. Väsinud aju ei suuda kiusatustele nii hästi vastu panna kui puhanud aju. Nii kipumegi unisena ka sagedamini nutiseadmes olema. Siis saame aga öösel taas liiga vähe magada, istume õhtul nutiseadmes ja oleme järgmisel hommikul jälle väsinud.
