Hea vanem võtab lapse jaoks aega


Kuigi sageli kiputakse arvama, et hea lapsevanem ostab lapsele kalli jalgratta, nutitelefoni ja sülearvuti, on ajuteadlase Jaan Aru sõnul heaks lapsevanemaks olemine hoopis lihtsam.

„Selleks, et olla hea lapsevanem, peab lapse jaoks aega võtma,“ ütleb Jaan Aru äsja valminud taskuhäälingus lapsevanematele. See võib küll esmapilgul väga lihtsalt ja loogiliselt kõlada, kuid Aru sõnul ei ole see tänapäeva maailmas sugugi kerge, sest suur osa täiskasvanutest teeb tööd ka vabal ajal ja kipub sageli nutitelefoni kiikama. „Hea lapsevanem on see, kes võtab vahel aega üksnes lapse jaoks,“ täpsustab teadlane. „Ainus tähtis asi on siis see, mida su 3- või 5-aastane parajasti teeb, mitte see, mis toimub kusagil mujal või kes saadab sõnumeid nutitelefonile.“

Parimad õpetajad

Aru on ise kahe väikse lapse isa. Ta on veendunud, et lapsega koos veedetud aeg on väga kasulik nii lapsele kui vanemale endale. „Ütlen sageli, et olen oma lastelt rohkem õppinud kui nemad minult,“ räägib ta. „Olen tavaliselt kärsitu inimene, kui lastega koos olen õppinud palju kannatlikkust.“ Näiteks võib lapsega koos pusle kokkupanemine või voltimine esmapilgul küll tüütu tegevusena tunduda, kuid just sellised tegevused võivad laste jaoks vahel kõige põnevamad ja arendavamad olla. „Mõtlen siis tavaliselt, et meil on koos päris tore ja see ongi kõige olulisem,“ sõnab teadlane.

Peale selle saavad vanemad lapselt õppida enesevalitsemist. „Ka head lapsed joonistavad vahel tooli peale, kaklevad, määrivad midagi või teevad muid pahandusi,“ tõdeb teadlane. Lapsevanem saab neid olukordi tema sõnul võtta võimalusena saada paremaks inimeseks. Ta saab õppida, et selle asemel, et lapse peale karjuda, võiks kõigepealt rahuneda ja siis probleemiga tegeleda ning lapsele selgitada, miks ühel või teisel viisil käituda ei tohiks. Sellest on lapsevanemal kasu ka siis, kui kolleeg töö juures ülbelt käitub või elukaaslane mõne rumalusega hakkama saab.

Fantastilised õppijad

„Lapsed on fantastilised „õppimismasinad“,“ räägib Aru. „Ei ole võimatu, et teie lapsest võiks saada uus Kelly Sildaru, Arvo Pärt või Gerd Kanter, aga selleks on vaja, et tunneksite teda hästi ja teaksite, mida ta eriti hästi oskab ja mis teda huvitab.“ Lapse tundmaõppimiseks on vanematel teadlase sõnul ainult üks võimalus – neil tuleb temaga aega veeta.

Vanemad, kes on töö ja muude tegemistega väga hõivatud, võiksid teadlase sõnul mõelda, kuidas lapse jaoks nutikalt aega leida. Näiteks võiks ema või isa lapsega juttu rääkida ja ehk natuke naljagi teha, siis kui ta temaga koos lasteaiast või koolist koju sõidab. Samuti võiks neid näiteks söögitegemisse ja koristustöödesse kaasata. „Kõige tähtsam on, et leiate need hetked, mil lapsega koos olete ja talle midagi edasi annate,“ ütleb Aru.

Lapsi kaasates tuleks siiski ka nende jaoks aega võtta ja neid rahulikult õpetada. Kui seda aega hetkel ei ole ja vanem tunneb, et ärritub ka väga kiiresti, siis on targem lapsele mõni muu tegevus leida, mida ta üksi teha saab. „Kui olete lapsele õpetanud, kuidas värviraamatut värvida, legodega mängida, sportida või viiulit harjutada, siis saavad nad vahel seda ka üksi teha, kuid kõigepealt tuleb aega leida ja neile neid tegevusi õpetada,“ toonitab Aru.

Ta soovitab ka siiski mõelda ka sellele, et lapski vajab oma aega. „Kui oleme lastega väljas möllanud, siis kaovad nad pärast seda sageli oma tuppa,“ möönab teadlane. „Siis ei lähe ma neid segama enne, kui nad ise minu juurde tulevad või toast kisa kostma hakkab.“ Seda, kui palju vanem lapsega aega veetma peaks ja kui palju põnnidel oma aega vaja on, Aru sõnul aga öelda ei ole võimalik. „Kui teile meeldib lastega koos olla, siis võite seda teha terve õhtu ja nädalavahetusegi, kuni lapsed ütlevad, et tahavad ise omi asju teha, aga kui tunnete, et vajate ka aega, mil võtta midagi ette üksi või koos partneriga, siis peab ka seda tegema.“

Last ei pea ära ostma

Ajuteadlase sõnul on väga tähtis ka meeles pidada, et vanemad ei pea last ära ostma. „Laps võib küll vahel ka mõne uue ja põneva asja saada, kuid vanematega koos veedetud aeg on tema jaoks veelgi tähtsam,“ räägib Aru. Tema sõnul on lapsed vanematele tavaliselt väga tänulikud just selle eest, kui vanemad leiavad nende jaoks aega ja annavad neile uusi teadmisi. „Selle asemel, et oma lapsele ka kõik osta, võiksite veeta temaga kvaliteetaega ja vajadusel selgitada, miks teisel perel on rohkem asju kui meil, aga miks meil on ikkagi koos tore,“ soovitab teadlane.

Uuest nutiseadmest võib aga Aru sõnul sündida rohkem kahju kui kasu, kui seda mõtlematult kasutada. Ta selgitab, et tänapäeval veedab hulk vaemaid palju aega nutiseadmes. Lapski hakkab siis endale samasugust seadet tahtma ja sageli ostetaksegi see talle siis väga varases eas. „Siis istuvadki kõik koos nutiseadmes, kuid see ei tee head ei lapse ega vanemate ajule,“ hoiatab teadlane. „Kui tahate endale ja lapsele tõesti midagi head teha, siis pange kõik nutiseadmed ära ja mängige näiteks lauamänge, lugege koos midagi või pange mõnda puslet kokku.“