7 küsimust ja vastust unetervise kohta

Milleks und vaja on?

Uni on meile oluline, et suudaksime päeval toimetada ja olla ärksad. Uni taastab meie keha kurnatusest, aitab lihastel ja luudel kasvada. Hoiab meie meelolu positiivsena ja meie naha noorena. Hea ööune järel oleme me ka loovamad ja võimekamad. Meie tähelepanu ja keskendumine on parem ning see annab meile parema mälu. Päeva jooksul kogunevad ajju mürkained, öösel magades aga aju puhastub nendest ainetest. Seega, meie ajus toimub puhastumine, kui oleme saanud magada piisavalt.

Kui palju und vajavad täiskasvanud ja kui palju lapsed?

Täiskavanud inimene vajab keskmiselt 7–9 tundi und. Teismeline vajab 8–10 tundi und, koolilapsed 9–11 tundi ja eelkooliealised 10–11 tundi. Siiski on inimese unevajadus väga individuaalne. On inimesi, kes vajavad keskmiselt rohkem und ja on inimesi, kes vajavad vähem kui 7 tundi und. Alla 7 tunni magajaid on pigem väga vähe, vaid mõned protsendid. Ometigi tunnistab ligi 40% inimesi, et nad magavad vähem unetunde kui vaja.

Mille järgi tunneb vanem ära, et on piisavalt maganud?

Head unetunnid tunneb inimene ära päevase enesetunde põhjal. Ta tunneb end värskelt, ärksana, tema meeleolu on hea ja ta suudab toimetada kogu päeva. Õhtul jääb ta kiiresti magama, ööunes ei ole palju ärkamisi ja ta tunneb end ärgates värskelt ja puhanult. Uni on igapäevaselt regulaarne ja kindlas rütmis.

Mis juhtub, kui vanem jääb unevõlga?

Kui lapsevanem on maganud vähem, kui tema keha seda vajab, siis võib ta käituda kärsitult, vihaselt, olla tujukas ja kindlasti ka rohkem ärevam. Tihti need vanemad kiirustavad ja rahmeldavad ringi. Õhtul on neil raske keskenduda enda ja lapse tegemistele, sest nad on kurnatud. Kui vanem on kroonilises unevõlas, võib tal kujuneda mõni meeleoluhäire, või kui tal juba on mõni meeleoluhäire, võib see säilida ja süveneda. Laps võib jääda tähelepanuta ja hakata otsima tuge kuskilt mujalt (olla kodust ära, süüa liigselt, tekivad käitumisprobleemid). Vanem aga tunneb järjest rohkem, kuidas tal pole jaksu lapsega tegeleda ja see süvendab süütunnet veelgi. Tihti tegeletakse ka lapsega une arvelt, hilisel õhtutunnil kompenseeritakse kogu päeva või nädala käitumist. Kroonilises unevõlas vanem võib ka nädalavahetusel rohkem magada või kauem voodis olla, röövides päevast aega, mis tegelikult unevõlast teda ei päästa.

Kas und saab ka n-ö ette või järele magada?

Tihti magavad inimesed nädalavahetusel kauem, lootes nii unevõlast vabaneda. Tegelikult säilitab see unevõlga veelgi. Nädalavahetusel võib magada oma keskmisest ärkamise ajast rohkem vaid 1–1,5 tundi. Kui nädalavahetusel magatakse kauem, siis ei jääda enam pühapäeval õigel ajal magama ja see viib tagasi ebaregulaarse unerütmini. Pikem magamine aitab taastada meie füüsilist keha vaid ajutiselt (järele magamine), pikemas perspektiivis ei ole sellest kasu. Uni peab olema ühtlase rütmiga kogu aeg, ka nädalavahetustel. Inimesel võib tekkida elus olukordi, kus ta magab ebaloomulikult palju, üldiselt võib see tulla mõnest haigusest või ühest või rohkemast magamata ööst.

Kui inimene peab töötama öösel, siis soovitatakse enne tööleminekut õhtul (ette) magada – see aitab paremini öösel toime tulla – kuid seda vaid lühiajaliselt.

Mida soovitada imiku vanemale, kellel napib öist uneaega?

Päevasel ajal koos lapsega magamine oleks kindlasti terve käitumine. Uinak ei tohiks jääda väga hilisesse päevaaega. Hea, kui uinak toimub enne kella 16, muidu ei tule õhtul und. Kindlasti ei tohiks tarbida kohvi ega muid stimulante – need ei soodusta uinumist ei päeval ega õhtul. Hea, kui lapsel on kindlad toitumisajad, sest toitumine on see, mis tihti hakkab dikteerima ka lapse uinakuid öösel ja päeval. Kui lapsel on olemas kindlam rütm, siis adapteerub ka värske lapsevanema keha uue rütmiga paremini.

Kas oma unetervise eest hoolitsemiseks on kõigile kehtivaid „rusikareegleid“?

Küsimustele vastas psühholoog ja unetehnoloog, praktilise käsiraamatu „Hea une teejuht“ autor Kene Vernik.