Tunne huvi oma lapse tegemiste vastu
Sel aastal on politsei saanud juba 72 teadet murelikelt lapsevanematelt, kelle võsuke pole koju jõudnud või kellega pole telefonitsi ühendust saadud. Selline olukord on ehmatav igale vanemale, mistõttu pöördutakse abi saamiseks kohe politseisse. Taoliste ehmatuste ärahoidu saab aga panustada iga lapsevanem.
Esmane ja kõige olulisem on omavaheline usaldus ja suhtlemine. Vanemad peaksid end kurssi viima sellega, kes on lapse sõbrad ja kus ta oma vaba aega veedab. Hea oleks, kui lepitaks kokku orienteeruv kellaaeg, millal laps helistab või koju tuleb.
Vanemad võiksid tähelepanu pöörata ka üle-eestiliste või vähemalt oma kodukoha suurürituste toimumiskohtadele ning -kuupäevadele. Miks?
Kui laps, kes eriti sageli kodust eemal ei ööbi, hakkab rääkima, et plaanib just konkreetsel nädalavahetusel iga hinna eest naabri-Marile või kaugemal elavale sõbrannale külla minna ja kavatseb koju tulla alles pühapäeval, peaks vanemail süttima peas ja südames pisike alarm.
Et vältida olukorda, kus laps lubab minna sõbrale külla, aga jõuab hoopis teise Eestimaa otsa peole, oleks hea, kui vanem võtaks ühendust ka väidetava sõbranna/sõbra ema või isaga, tagamaks, et tema laps kindlasti sinna külla läheb ja seal ka mõni täiskasvanu kodus on.
Enne lapse kodust väljumist tuleks vaadata, mida laps selga paneb ja mida kaasa võtab, võimalusel hankida ka lapse sõbra telefoninumber juhuks, kui lapse enda telefoni aku tühjaks saab.
Osal noortest, kellega politsei suviti kokku puutub, on vanemad nädalavahetuseks või paariks päevaks linnast maale läinud. Teismelised leiavad kergesti vähemalt sada vabandust, miks nad ei peaks kaasa minema, ja nii otsustatakse tihti, et laps on juba piisavalt vana, ning jäetakse ta üksi koju. Iga vanem loodab, et tema laps on arukas, neil on omavahelised suhted korras ja see, millest räägitakse meedias, ei puuduta tema peret, kuid alati see nii pole. Ka nii-öelda täiesti tervest perest pärit lapsed võivad korraldada korteripidusid. Kutsutakse paar sõpra, kes toovad kaasa enda sõbrad, ning üsna tihti ei puudu sellistelt pidudelt alkohol.
Politsei helistavad välja sageli naabrid, kes on häiritud valjust muusikast, rõdudele loobitud suitsukonidest või korterist kostvast kisast. Siinkohal tuletab politsei meelde, et kui teile tundub, et midagi on tavapärasest erinev, ja tekib kahtlus, et korterist tulev kära võiks tähendada, et keegi vajab abi, siis kindlasti ärge kõhelge politseisse helistamast. Teinekord on inimesed öelnud, et nad ei teatanud lärmist seepärast, et ei pidanud asja tõsiseks, ei tahtnud naabritevahelisi suhteid rikkuda või politseiregistrisse jääda.
Lastekaitseseadus ütleb, et kohustus abivajavast lapsest teatada on kõikidel isikutel, kellel on olemas teave abivajavast või hädaohus lapsest. Kes märkab abivajavaid noori, aga ei soovi mingil põhjusel valida hädaabinumbrit 112, neile teadmiseks, et on olemas lasteabitelefon 116 111: helistamine on tasuta, numbril vastatakse ööpäev läbi ja helistada saab anonüümselt.
Väikestele lastele tuleks varakult selgeks õpetada lisaks enda nimele ema ja isa nimi, kodune aadress ning vähemalt ühe vanema telefoninumber. Suurürituste ajal oleks hea panna lastele selga erksavärvilised riided, mille külge võiks kinnitada kleebise vanema telefoninumbriga, või kasutada käepaela, kus see kirjas on.
Tuletame ka meelde, et vastavalt lastekaitseseadusele on alla 16-aastastel ilma täiskasvanud saatjata keelatud viibida avalikus kohas ajavahemikul kella 23–6, juuni algusest kuni 31. augustini aga südaööst kuni kella viieni hommikul.
Sigrit Hang, noorsoopolitseinik
