4–7-aastane laps Mida vanemaks laps saab, seda iseseisvamaks ta muutub. See väljendub ka tema söömisharjumustes ja toiduvalikutes. Välja on kujunenud teatud toidueelistused ning ta tahab rohkem ise valida ja otsustada, mida sööb.
Jätkuvalt on lapse energia- ja toitainetevajadus kehakaalu kilogrammi kohta üpris suur, mis tähendab teiselt poolt hoolikat menüü planeerimist, et saada kõik vajalik toidust kätte.
Karastusjookidest, kartulikrõpsudest, kommidest, saiakestest ja kookidest saab laps rohkesti nn tühja energiat, mida on energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt või ülearugi, kuid samal ajal jäävad söömata teised toiduained (puu- ja köögiviljad, leib, piim, kala jm), mida on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks.
Üle 2-aastaste laste toidusoovitused on sarnased täiskasvanutele, kuid kuna nende energiavajadus on väiksem, siis on soovituslikud toidukogused proportsionaalselt väiksemad.
Toidukorrad
Lastel peaks päevas olema 3 põhitoidukorda ja 1–2 vahepala.
Millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Organismi on vaja kindlustada vajaliku energiaga regulaarselt, mistõttu on oluline pidada kinni päevastest toidukordadest.
Hommikusöök on päeva olulisim toidukord – see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Kui laps käib lasteaias, tuleb argipäevased hommikusöögid kohandada vastavalt sellele, kas ja mis kell laps lasteaias sööb. Hommikusööki ei pea sööma koheselt pärast ärkamist, kuid hea oleks süüa tunni jooksul.
Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad, köögiviljad, maitsestamata jogurt ja kohupiim, leib, mahl, kama, võileivad). Vahepaladeks ei sobi kompvekid, kreekerid, küpsised, karastus- ja mahlajoogid, jäätis jmt. Ka üks komm või küpsis toidukordade vahel võib rikkuda lapse söögiisu terveks päevaks. Ära anna toitu lapsele autasu või lohutusena ega ka siis, kui lapsel on igav.
Lõuna- ja õhtusöögid võiksid olla toekamad, eriti lõunasöök . Väga sobivad on supid ja sinna juurde leivaviil ning mõni võimalikult vähese suhkruga valmistatud magustoit või hoopis väike praad. Mida väiksem on laps, seda rohkem peaksid toidud olema valmistatud hautades-keetes. Väga sobilikud on erinevad vormiroad. Kuigi lapsed tahavad näha, mis komponentidest on toit valmistatud, siis õpetades maast madalast lapsi sööma segutoite, on võimalik sinna sisse „peita” ka lapsele vähem meeldivaid köögivilju. Õhtusöögiks sobib ka toekam salat köögiviljadest, kuhu võib lisada muna, juustu, kala, liha, kodujuustu vm. Kui laps sööb korraliku õhtusöögi lasteaias, siis ei pea kodus õhtul antav toit olema energiarikas.
Õhtusöök peaks perel olema kindel üheskoos söömise aeg
Kõik lapsed on nagu täiskasvanudki erinevad. Igal lapsel on toitude seas oma lemmikud ja ka need, mis üldse ei maitse. Teades lapse eelistusi, saab vanem teda vähehaaval meelitada sööma ka neid toite, mida laps tavaliselt ei söö. Selleks võib panna külmkapi peale nimekirja toiduainetest, mida laps päeva jooksul kindlasti sööma peaks. Siis on hea toiduvalikut jälgida ja lapsele tervislikku toitumist õpetada.
Last tuleks varakult õpetada tervislikult toituma. Lapsepõlves kujunenud harjumused mõjutavad tihtilugu ka edasises elus ettetulevaid valikuid. Mõni laps on küllaltki valiv selle osas, mida ta sööb ja mida mitte; oluline on, et oleksid vanemana lapsele eeskujuks ning julgustaksid ja toetaksid tervislikke toitumisharjumusi.
Väikesed lapsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist – sellest, kas toit on neile tuntud, ja toidu maitsest (magus). Seetõttu peaks uusi toite tutvustama ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näidates ise eeskuju. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda ettevaatlikult ja mänguliselt, on see lastele väga põnev.
Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja isuäratavam see on ning seda enam sisaldab ta erinevaid vajalikke toitaineid.
Söömise ajal on olulised lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond (nt kas televiisor mängib või kas on külalised) ning see, kas lapse kõht on tühi.
Kindlasti peab söömiseks võtma aega, et söömist nautida. Koos perega süües sööb ka laps paremini, vanemate eeskuju on oluline juba varasest lapsepõlvest. Nautige ka söömisel üksteise seltskonda.
Lapsele on tähtis ka toidu välimus ja õige temperatuur. Laps sööb parema meelega siis, kui ta on näinud, millistest komponentidest toit valmistati. Proovi erinevaid toiduaineid ja valmista neist erinevaid roogasid – sellega tagad toidu mitmekülgsuse ning vajalike toitainete saadavuse.
Õpeta last valima tooteid eri toidugruppidest, et ta saaks aru, milles seisneb toidu mitmekesisus. Anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, erinevate köögiviljade vm vahel. Harjuta last juba maast madalast sööma rohkesti köögivilju.
Paku janu kustutamiseks vett, mitte mahla.
Lapsi ei tohi kunagi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus- ega premeerimisvahend. Ära sunni last sööma, pigem meelita. Sööma sundimine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje edasiseks eluks.
Olulisemad märksõnad lapse toitumise puhul:
eeskuju
üheskoos söömine
sobiliku toidu kättesaadavus
selgitustöö
aeg
valiku- ja otsustamisvõimalus
Eeskuju on üks teguritest, mis hakkab väikese lapse toitumist kujundama. Mida väiksem on laps, seda rohkem mõjutab tema toiduvalikuid vanemate ja õdede-vendade eeskuju. Mida vanemaks laps saab, seda suuremat mõju hakkavad avaldama sõbrad ja ümbritsev keskkond.
Lapse toitumisharjumusi kujundab see, millised on perele (sh lapsele) kättesaadavad toiduvalikud (nii rahaliselt kui vanemate teadmistest lähtuvalt), kuidas on ajaliselt korraldatud söömine kodus jm.
Paljud 4–7-aastased lapsed käivad lasteaias ning kodus ollakse tihti vaid õhtuti ja nädalalõppudel. Need toidukorrad peavad olema teadlike valikute kujundajateks. Vanemad saavad lastega koos olles arutada laste toidusoove ja neid suunata.
Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla aegu, kui laps sööb väga vähe, ja perioode, kui laps sööb rohkem.
Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus.
Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem.
Kui tundub, et laps sööb liiga vähe või liiga palju, tuleks pidada toidupäevikut – kirjutada umbes nädala jooksul üles kõik, mida ning kui palju laps sõi ja jõi.
Tihti selgub, et probleemiks ei ole mitte söödud kogused, vaid hoopis toiduvalik. Võib ju paarist küpsisest-kommist saada sama palju energiat kui korralikust supitaldrikutäiest.
Ei ole mõistlik haarata kohe vitamiini- ja mineraalainetetopsi järele, vaid püüda toitumist korrigeerida – piisav, tasakaalustatud ja mitmekesine toit tagab vajalike ainete saamise.
Erandiks on vaid D-vitamiin, mida peavad kõik lapsed kindlasti saama lisaks toidulisandina.
Kui lapsele on kättesaadav mitmekesine ja tasakaalustatud toit ning ta kasvab ja areneb eale vastavalt, siis ei ole põhjust muretsemiseks. Kui vanemale siiski tundub, et äkki laps ei saa piisavalt kõiki vajalikke toitaineid, võib lasta arstil aeg-ajalt tervise kontrollimiseks teha ka vereanalüüse.
Kommi või küpsist ei tohi kunagi lapsele anda lohutuseks, premeerimiseks või igavuse peletamiseks – see võib alateadlikult mõjutada tema toitumiskäitumist tulevikus. Väldi maiustuste (kommid, küpsised) toomist koju ja nende nähtaval kohal hoidmist. Selle asemel koori-tükelda lauale puu- ja köögivilju.
Magusaisu rahuldamiseks sobivad ka pähklid ja kuivatatud marjad-puuviljad, kuid ka nende söömisega ei tohiks üle pingutada. Väga väikestele lastele tuleb pähkleid anda vaid jahvatatult või tugevalt peenestatult ning nii väiksemate kui suuremate laste puhul tasub jälgida, et lapsel ei tekiks neid süües allergilist reaktsiooni.
Janu kustutamiseks peab olema alati kättesaadav puhas vesi. Mahla võiks juua kuni paar klaasi nädalas. Vajadusel lahjenda mahla ise ning ära osta poest nektareid, mahlajooke ja siirupeid, karastusjookidest rääkimata.
Kuigi arvatakse, et vitamiinidega rikastatud vesi aitab kaasa piisavas koguses vitamiinide saamisele, siis tegelikult sisaldab üks 750 ml pudel ligi 40 grammi suhkrut, mis on täiskasvanu päevane magusaportsjonite kogus.
Mitmekesine, tasakaalustatud ja regulaarne söömine (sh teraviljatooted, puu- ja köögiviljad jt toidugrupid) tagab piisava vitamiinide, mineraalainete, makrotoitainete ja energia saamise ning vähendab isu magusa järele.
Rasvunud lapsest saab suure tõenäosusega rasvunud täiskasvanu.
Järjest enam esineb ülekaalu ja rasvumust juba väikestel lastel.
Seda riski annab vähendada läbi teadliku toiduvaliku ja piisava liikumise.
Toiduga tuleb saada energiat nii palju kui kulutatakse. Seetõttu tohib energiatihedaid, kuid vitamiinide ja mineraalainete poolest kesiseid toite (nt kommid, küpsised, saiakesed, koogid, karastusjoogid, kartulikrõpsud jmt) süüa võimalikult harva.
Toiduvalik peab olema võimalikult mitmekesine, sisaldades täisteratooteid, puu- ja köögivilju ning marju, magustamata piimatooteid, toite värskest kalast, linnulihast, lihast ja munast, pähkleid ja seemneid.
Laps peab olema kehaliselt aktiivne (toas ja õues) vähemalt 60 minutit päevas, parem veelgi rohkem.
Kas laps on kasvab ja võtab kaalus normaalselt juurde, saab vaadata laste kasvu- ja kaalukõveratelt ning üle-, aga ka alakaalu kahtluse puhul tuleks kindlasti küsida nõu ja edaspidiseid tegevusjuhiseid pere- või lastearstilt. Omaenese tarkusest lapse toidulauda piirama hakata ei tohi.
Lasteaias käivad lapsed on argipäeviti tihti kodust eemal kolmel toidukorral – hommiku- ja lõunasöögil ning õhtueinel.
Vastavalt sellele, kui pikalt laps lasteaias viibib ning mitmel toidukorral ja mida sööb, tuleks kujundada ka lapse kodused toidukorrad. Organismi on vaja kindlustada vajaliku energiaga regulaarselt, mistõttu on oluline pidada kinni päevastest toidukordadest.
Ole kursis lasteaia nädalamenüüga ja tee erinevaid valikuid koduseks õhtusöögiks või nädalavahetuse lõunasöökideks. Samuti küsi õpetajalt, kas ja kui palju laps lasteaias pakutust tegelikult ära sõi ning arvesta sellega koduse õhtusöögi pakkumisel.
Mida rohkem oled kodus lapsele juba varakult erinevaid maitseid ja toite pakkunud, seda lihtsam on tal lasteaiatoitudega harjumine.
Eestis on välja töötatud toitlustamise reeglid koolieelsetes lasteasutustes, mis on reguleeritud sotsiaalministri käskkirjaga .
Väga paljud toitlustuskohtades pakutavad toidud kipuvad olema liiga soola- või suhkrurikkad. Lastepraed võivad küll (pahatihti just tänu suurele rasvade, suhkru- ja/või soolasisaldusele) lastele maitseda, kuid nende nende toiteväärtus on sageli üsna madal. Parem on valida lastepraadide asemel tavaline praad või supp ja paluda valmistada see võimalusel vähema soolaga.
Kiirtoidukohtades pakutavad toidud on samuti reeglina väga energiarikkad (ja sisaldavad palju rasvu, suhkruid ja/või soola). Näiteks ühest väikesest juustuburgerist, väikestest friikartulitest ning 250 ml koolajoogist võib laps saada ligi 650 kcal, mis on umbes 40% 7-aastase keskmise aktiivsusega lapse päevasest energiavajadusest. Soola saab sellest valikust veidi üle päevase maksimaalse lubatu (2–9-aastased tohivad soola kõikidest allikatest kokku saada maksimaalselt 4 grammi päevas). Karastusjoogist saab suhkruid üle 25 grammi, mis on samuti üle poole päevas maksimaalselt lubatud lisatud suhkrute kogusest. Kui tahad kindlasti sellist toitu lapsele pakkuda, siis ei tohiks seda teha üle paari korra aastas ja sedagi siis, kui igapäevane toitumine muidu korras on.
Olenevalt sünnipäevale tulevate laste vanusest võiks sünnipäevalaua toiduvaliku kujundamisel lähtuda neile mõeldud soovitustest.
Sünnipäeval pakutav toit võiks olla valmistatud võimalikult vähe töödeldud toorainest. Mida vähem on sünnipäevalaual komme, karastusjooke, kartulikrõpse ja muid sarnaseid toite, seda parem. Kui sünnipäevalaual on rikkalik ning käepärane puu- ja köögiviljavalik ning lastel palju tegevust, ei tule lastele üldse meelde, et ka sellised toidud olemas on.
Lastele (eriti, kui sünnipäev toimub kodust väljas mõnes mängutoas) sobivadki pakkumiseks ennekõike viilutatud köögiviljad, nagu näiteks porgand, paprika, kurk ja lillkapsatükid maitsestamata jogurtist isevalmistatud dipikastmetega.
Võib pakkuda ka puuviljavardaid puuviljatükikestega (melon, pirn, arbuus, viinamari).
Soovi korral võib teha ka toekamat toitu (salatid, omavalmistatud pitsa vm), kuid see peaks siis samuti olema valmistatud võimalikult vähe töödeldud toorainest.
Küpsetiste pakkumisel katsu leida väiksema suhkrusisaldusega võimalusi (toorsuhkur, agaavisiirup jms ei ole alternatiiviks).
Kui laste sünnipäevi, millel laps osaleb, on vaid mõned aastas, võib sellel päeval soovi korral veidi „patustada” ja pakkuda lastele ka neile rohkem meelepäraseid asju, näiteks lihapalle, viinereid, ahjus valmistatud friikartuleid, soolata popkorni. Aga seda jällegi vaid siis, kui teistel päevadel vastab lapse toiduvalik soovitustele.
Loe alati toidupakendite märgistusi ! See aitab teha teadlikumaid valikuid.
Lastele lubatud lisaainete kogused on väiksemad kui täiskasvanutel (piirmäärad on kehtestatud arvestades täiskasvanud inimeste kehakaalu). Seega ole ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilivusajaga küpsetiste, dessertide ja vorstidega, sünteetilisi magusaineid sisaldavate toodetega.
Kui laps on piisavalt vana, et rääkida kaasa poes ostuotsuste tegemisel, siis anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, erinevate köögiviljade vm vahel.
Väldi kommide, küpsiste, karastusjookide jmt lettide vahel käimist, et lapsel ei tekiks tahtmist maiustusi osta.
Kui laps toidupoes alati kommi vm nõuab, siis oleks kõige parem minna sinna ilma lapseta ja võtta laps poodi kaasa siis, kui ta on suurem ning saab aru, mida ja millal poest ostetakse.
Ise mine poodi alati täis kõhuga, ostunimekirjaga ja väldi impulssostude tegemist.
Mida vähem aega kulub eelkooliealistel lastel televiisorile ja nutiseadmetele, seda parem.
Nutiseadmete kasutamine ega televiisori vaatamine ei ole kindlasti soovitatav söömise ajal, kuna see juhib tähelepanu söömiselt kui tegevuselt endalt kõrvale. See omakorda kujundab lastes valesid toitumisharjumusi.
Einestamise ajal peab kogu tähelepanu olema suunatud söömisele.
Tervisliku eluviisi põhimõtteks on see, et toiduga saadav energiakogus ja kulutatav energiakogus peavad olema tasakaalus.
Kõik lapsed peaksid olema juba väga väikesest peale võimalikult aktiivsed. Vanemad peaksid ise suunama oma last liikuma ja olema eeskujuks.
Lapsed peavad olema kehaliselt aktiivsed (toas ja õues) vähemalt 60 minutit päevas, parem veelgi rohkem.
Lapseeas kujundatud liikumisharjumus on aluseks täiskasvanuea liikumisharjumusele.
Kui laps on aktiivsem (näiteks käib mõnel treeningul), on ka tema energiavajadus rohkem kulutatud energia võrra suurem. Lisandunud energiavajadust ei tohiks katta maiustuste ja kiirtoitudest saadava energiaga, vaid näiteks pähklite ja seemnete lisamisega menüüsse.
Enne söömist ja söögi valmistamist tuleb alati nii endal kui ka lapsel käed korralikult puhtaks pesta , et kätelt ei satuks kõhtu võimalikke haigusi tekitavad mikroorganisme. Kui söömine katkestatakse (nt WC-sse mineku tõttu), tuleb enne söömise jätkamist taas käsi pesta.Hammaste eest tuleb hakata hoolitsema juba imikueas. Väiksematel lastel pestakse hambaid vaid puhta vee ja pehme harjaga. Hambapastat võib kasutada alles sellest vanusest, kui laps oskab seda välja sülitada . Hambaid tuleb harjata hommikul ja õhtul. Pärast sööki võib suud loputada puhta veega.
Hammaste tervise seisukohast ei tohiks olla toiduga (sh näiteks sidrunivesi) kokkupuudet rohkem kui 5 korda päeva jooksul (3 põhitoidukorda, 1–2 oodet) ja toidukordade vahe peaks olema vähemalt 3 tundi.
