Stress paarisuhtes: kuidas kriisi kaudu koos kasvada?

Igas suhtes tuleb varem või hiljem ette olukord, kus ollakse sügavalt eri meelt. Pole tähtis, mis on erimeelsuse põhjus. Pole tähtis, kas seda tehakse teisele teatavaks valjuhäälselt või vaikides. Pole tähtis, kas see teema on paari vahel esimest korda või kestab juba pikka aega. Oluline on, et kogetakse lootusetust – teine ei mõista mind ja käitub nõmedalt. Ma ei saa temaga kontakti ning see kordub ja kordub …

Ründaja ja põgeneja

Tavaliselt on sel juhul suhtes üks pool, kes püüab asju paljusõnaliselt ja emotsionaalselt selgitada, ning teine, kes seda juttu pikalt ei kuula. Ta kas vaikib või läheb ära ning pole teada, millal tagasi tuleb. Kui aga ükskord tagasi tuleb, siis pole tal mingit soovi seda vana asja puudutada. Tüli jääb tuha alla hõõguma, aeg-ajalt lahvatades, ning asi lõpeb ikka samamoodi. Lahendust ei tule – konfliktid suurenevad või siis asenduvad mürgise vaikusega. Mõlemad püüavad olukorda lahendada enda meelest parimal viisil, kuid kummalisel moel toob pingeolukorra lahendamise püüd hoopis tüli juurde.

Me kõik oleme erinevad

Me oleme erinevad selles, mida me vajame, kui oleme stressis. See tekitab kaaslases palju segadust.

Kriitika ja ründava sõnakasutuse taga on raske näha soovi olla partneriga lähedasem ning et teine oleks emotsionaalselt kättesaadavam. Sama raske on taibata, et eemalduv või vaikiv partner tunneb tegelikult hirmu hülgamise ees.

Lähedus kasvab, kui isiklikud vajadused paremini rahuldatud saavad

Ründaja, sõnakas ja kriitiline osapool vajab partnerilt, et too jääks paigale ja kuulaks avatult. Siis ründaja rahuneb ning on võimeline väljendama oma tegelikku soovi olla partneriga lähedasem ja rohkem kontaktis. Isolatsioon ja tõrjumine on tema jaoks traumaatiline kogemus.

Põgeneja aga vajab aega, et rahuneda ja alles siis saab ta kuulama hakata, mida teisel poolel on öelda.

Teise inimesega kontaktis olemise keeleks on tunded

Inimesega, kes kunagi ei näita oma tundeid, ei ole võimalik olla ühenduses. Ründaja peab õppima põgenejale aega andma, et too saaks oma vajadustega kontakti luua ja söandaks neid ka väljendada.

Suhe peab olema mugavustsoon – koht, kus pannakse relvad maha. Iga paar vajab head mehhanismi leppimiseks ja rahunemiseks, et suhtes oleks piisavalt mugavust ja häid aegu.

Autor: Pere- ja paariterapeut Monika Koppel

VAATA LISAKS:
Kuidas sa ennast tunned?
Kas oskad kuulata?