5–6-aastane liikleja

Laps tegutseb liikluses ohutult ikka vaid täiskasvanu pilgu all ja suunamisel, sõites üha enam jalgrattaga. Tal hakkab arenema võime näha asjade omavahelisi põhjuse ja tagajärje seoseid, kuid ta ei oska siiski veel iseseisvalt turvalist teekonda valida. Parimaks õppimisvõimaluseks on päris liiklussituatsioonid, kus laps võiks mõelda, et mida teha enne teeületust ja kuidas seal käituda (peatu, vaata, veendu ja kõnni rahulikult). Enne liiklusesseminekut võib lapselt küsida, kas tal on kõik kaasas (kiiver, helkur) ning õpetada sel viisil last hoolitsema oma turvavahendite eest.

Liikumispiirkonna laienemisel toimub lastega palju õnnetusi sõidutee ületamisel. Tähelepanu suunamisega on jätkuvalt probleeme ja lapsele huvipakkuvad objektid haaravad kergesti tähelepanu endale. Paljud 5–6-aastased on tänava ületamisel riskialtid – ei peatuta, vaadata ega veenduta, kas auto tuleb, kas auto ka peatub või siis vaatavad enne tee ületamist vales suunas.

Last õpetades ei saa võtta eesmärgiks ühekorraga kogu liiklust ja liiklemist ära selgitada. Ohutut liikluskäitumist tuleb õpetada väikeste osadena ja tuleb arvestada, et lapsele on liikluses kõige ohtlikum sõidutee ületamine, kuna lapse silm areneb välja alles umbes 10-aastaselt. Laps ei oska veel hinnata läheneva auto kiirust ja kaugust nii adekvaatselt, kui seda teevad täiskasvanud, seetõttu ongi vajalik peatumine enne sõidutee ületamist. Ka lapse otsustusprotsess on alles arenemisjärgus.

Soovitame vaadata koos lapsega Maanteeameti liiklusteemalist lastesarja „Märka märki!“