Kuni 4-aastane liikleja

Kuni 4–aastane laps on esimestel eluaastatel pigem passiivse liikleja rollis – kõhukotis, lapsevankris, jalgrattal lapseistmes ja auto turvaistmes. Peale passiivse reisija aastaid on ta peagi aktiivne liikleja – jalakäija, jalgrattur, tõukeratta kasutaja. Samas iseseisev liikleja ta veel ei ole, kuna laps liikleb koos täiskasvanuga.

Peamised probleemid liikluses on seotud tähelepanu jaotamisega – huvitavad objektid püüavad tähelepanu ja laps võib unustada, et on liikluses. Tal on nõrk arusaam riskidest ja kuna tegemist on pisikese liiklejaga, siis võib ta jääda liikluses märkamatuks.

Laps õpib lapsevanema eeskujust ja jutust, mistõttu on väga oluline, et lapsevanem käituks alati eeskujulikult. Lapsele tuleb selgitada ja põhjendada liikluses toimuvat ning jätta ruumi ka aruteluks. Näiteks tuleb selgitada, miks paneb täiskasvanu lapse alati turvaistmele, miks tuleb kanda jalgrattaga sõitmisel kiivrit ja miks on turvavöö vajalik.

Liiklusolukordades tuleb õpetada lapsele üks asi korraga. Jälgige, et laps saaks õpetustest aru ja et aja jooksul tekiks tervikpilt. Jalgrattasõitu hakake koos lapsega harjutama, alustades turvalisematest keskkondadest – hoovialad, mänguplatsid, harjutusplatsid.