4–6-aastane laps

Selles vanuses lapsed on tavaliselt väga sotsiaalsed ja loovad. Paljudele lastele meeldib mängida, tantsida, rattaga sõita, ehitada takistusradasid ja teha muid aktiivseid tegevusi. Neil on palju erinevaid ideid ja nad löövad hea meelega kaasa, et aidata vanematel leida igasse päeva erinevaid liikumisvõimalusi. Mudilased vajavad piisavalt vaba ruumi ning arendavaid mänguasju ja vahendeid, mis soodustaksid neid olema kehaliselt aktiivsed. Hästi sobivad selleks näiteks kolmerattalised jalgrattad, pallid, hernekotid, kiiged, võimlemisrõngad, keksukastid, tunnelid, ronimisvahendid jms. Eelkooliealistele lastele sobivad mängud, mis on lõbusad, lihtsad, ühendavad endas muusikat ja jäljendamist.

Oluline on julgustada lapsi osalema erinevates lõbusates eakohastes liikumistegevustes. Kuna liigutusoskuste omandamisele avaldavad kõige suuremat mõju kogemused, mis on saadud väikelapseeas, tuleks põhiliigutuste õpetamisele kindlasti pöörata suurt tähelepanu. Kõige keerulisem on omandada viskeoskust, mis on aga eelduseks paljude erinevate pallimängude õppimisele. Põhiliigutuste hea omandamine loob eeldused selleks, et laps oleks ka hilisemas eas kehaliselt aktiivne.

Perega koos liikumine, õues viibimine ja ühine tegutsemine õpetavad lapsele, et liikumine on igapäevaelu oluline osa. Koos täiskasvanuga tegutsemine õpetab lastele suhtlemisoskusi ja positiivset suhtumist teistesse. Uusi asju proovima julgustamine ja kogetutud õnnestumisrõõm toetavad positiivset minapilti, mis on oluliseks eelduseks kehaliselt aktiivse ja tervist toetava eluviisi kujunemiseks.

Põhiliikumiste väljakujunemiseks on hea kasutada vaheldusrikast tegevust, kuna laste tähelepanu on hajuv ja nad tüdinevad ruttu. Tuleb arvestada, et koolieelses eas lastel puudub veel püsivus ning nad otsivad täiskasvanutelt tagasisidet ja heakskiitu. Ka on oluline sel perioodil liikumismängudes õpetada lastele oskust võita ja kaotada. Soodustage laste poolt juhitud vaba mängu, mis lisaks kehalisele aktiivsusele toetab ka loovust ja kujutlusvõimet.

Kõige tõhusam viis lapsele mõnda harjutust õpetada on seda ise ette näidates, seejuures lühidalt selgitades, millele peaks laps harjutust sooritades tähelepanu pöörama. Vajadusel tuleks korrata sama tegevust, kuni laps on täielikult ülesandest aru saanud ja suudab iseseisvalt harjutust korrektselt sooritada. Väga oluline on last motiveerida ja anda piisavalt positiivset tagasisidet ning ka sõbralikult ja toetavalt juhendada, kui oskused vajavad veel lihvimist. Iga laps on erinev. Leidke võimalus toetada lapse individuaalseid võimeid ja oskuseid. Uurige lapselt, mis talle meeldib ja laske tal endal teha valikuid.

Lapsed õpivad läbi kogemuse. Väiksed kriimud ja muhud ei ole ohtlikud, pigem aitavad oma võimeid hinnata ja õpetavad väikeste ebaõnnestumistega toime tulema.