Videolood „Hoolduspere muutis minu elu“ Kolm nüüdseks juba täiskasvanud noort räägivad oma loo hooldusperes kasvamisest. Räägivad, millised on nende tunded ja mälestused sellest ajast. Millised on need väärtused, mida uus perekond neile ellu kaasa andis. Puudutatakse ka bioloogiliste vanematega seotud teemasid ning räägitakse soovidest ja mõtetest enda pereelu ja tuleviku kohta.
Noorte lood:
VIDEO Anna töötab lasteaia abiõpetajana ja kohtus oma hooldusperega 17-aastaselt.
VIDEO Maarja kohtus oma uue perega, kui oli 6-aastane. Ta on tudeng ja töötab õpingute kõrvalt lasteaia abiõpetajana.
VIDEO Ulvar on IT-spetsialist ning räägib oma kokkupuutest hooldusperega ja väärtustest, mis ta sellest perest kaasa võttis.
Vaata neid südamlikke ja silmiavavaid videolugusid ning mõtle, kas ka sinu südames on ruumi lapsele, kes vajab peret?
Kui jah, siis võta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga, et uurida lähemalt erinevate võimaluste kohta. Helista tel 655 1666 (E, T, N, R kl 10–17 ja K kl 14–21) või kirjuta asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee
Noorte kogemuslood on osa Tervise Arengu Instituudi (TAI) perepõhise asendushoolduse teavituskampaaniast (dets. 2019 – jaan. 2020), mida toetas Euroopa Sotsiaalfond.
TAI sotsiaalkampaania „Hoolduspere muutis minu elu“ rääkis noorte hooldusperedes kasvamise kogemustest ning julgustas inimesi mõtlema, kas ka nemad sooviksid ja oleksid võimelised hakkama hoolduspereks, pakkudes kodu lapsele, kes ei saa elada oma sünniperes. Kampaania peamine eesmärk oli tutvustada hoolduspereks olemise võimalust kui ühte perepõhise asendushoolduse vormi.
Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 eri vanuses last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Paljud nendest lastest võiksid kasvada hooldusperedes, paraku on Eestis hooldusperesid palju vähem kui lapsi, kes vajavad perekonda. Hoolduspereks olemisest teatakse vähe ja sageli ekslikult samastatakse seda lapsendamisega. Samas on lapsi, keda saab lapsendada, väga vähe – aastas lapsendatakse uude perre keskmiselt 20–30 last. Enamikule lastele, kes on sünniperest eraldatud, sobiks just hooldusperes kasvamise võimalus. Neid lapsi ei saa lapsendada – nendel lastel on olemas vanemad või teised lähedased, kes aga erinevate raskuste tõttu ei saa oma laste eest hoolt kanda ja vajavad selleks spetsialistide tuge. Hoolduspere ootel on teiste seas ka juba teismelisi lapsi ja lapsi, kes peaksid saama kasvada hooldusperes koos oma bioloogiliste õdede-vendadega.Hoolduspere on üks kasupereks olemise viis. Hoolduspere kasvatab teistest vanematest sündinud last oma perekonnas lapse seaduslikuks esindajaks oleva kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. Pere on ette valmistatud teistest vanematest sündinud last kasvatama ning peret toetatakse selleks nii rahaliselt kui teiste meetmetega (nõustamine, mentorlus jm). Hoolduspered võivad pakkuda peres elamise võimalust erinevalt. On lapsi, kes vajavad hooldusperet kuni täisealiseks saamiseni, kuid on ka lapsi, kes vajavad peres kasvamise võimalust lühiajaliselt, kuni sünnipere on saanud tuge ja tuleb taas ise lapse kasvatamisega toime.
Hoolduspere vanemad on öelnud, et teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine on andnud võimaluse kasutada oma aega ning varasemast laste kasvatamisest tulnud oskusi ja teadmisi. Nad on tundnud, et neil on veel energiat ja jõudu, et lapsi kasvatada ja toetada. Samas on ka vanemaid, kes on just tänu hoolduspereks olemisele saanud olla vanemlikus rollis ning jagada kellegagi oma kodu ja südamesoojust– isegi siis, kui see pole olnud kuigi pikaajaline.
