Iga laps vajab perekonda
Kõik vanemad tahavad oma lastele parimat. Kahjuks on olukordi, kus mõned lapsevanemad ei suuda oma laste eest hoolitseda. Põhjuseks võivad olla vanemate terviseprobleemid, sõltuvused (alkohol, narkootikumid), kriminaalne käitumine vm. Nimetatud probleemid võivad põhjustada laste väärkohtlemist ja hooletussejätmist. Kui vaatamata pere toetamisele ohustab lapse perekonda jätmine tema heaolu, tervist või elu ja takistab tema arengut, siis tuleb laps tema sünniperekonnast eraldada ning paigutada asendushooldusele.
Pere- ja asenduskodu on peamiselt asutusepõhised asendushoolduse vormid, kus elatakse kuni kuueliikmelistes peredes ning laste eest hoolitseb võrreldes perepõhise hooldusega rohkem eri inimesi.
Lapse asendushooldusele paigutamisel peab kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitsetöötaja eelistama perepõhist kasvukeskkonda. Perepõhine hooldus lähtub enam laste emotsionaalsetest vajadustest püsiva vanema järele ja valmistab last asutusepõhise hooldusega võrreldes iseseisvaks toimetulekuks üldjuhul paremini ette.
Lapsendamine
Lapsendamist kasutatakse abinõuna juhul, kui lapse bioloogiline pere ei ole vaatamata osutatud toetustele ja teenustele võimeline oma lapse eest hoolitsema. Sel juhul aidatakse ja toetatakse teist peret, kes eeldatavasti võtab endale eluaegse vastutuse ja hoolitsuse lapse eest. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused.
Lapsendatud lapse puhul on vanema roll jagatud bioloogiliste vanemate kui identiteedi allika ning lapse eest hoolitsevate, teda kasvatavate ja seaduslikult esindavate lapsendajate vahel. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. Lapsendamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kuhu tuleb esitada ka lapsendamise sooviavaldus. Lapsendamine otsustatakse kohtus
Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet olla lapsevanem. Võimaluse korral arvestatakse ka lapse bioloogiliste vanemate eeldatavat tahet. Lapsendaja peab olema vähemalt 25aastane täieliku teovõimega isik. Lapsendada võib ka vähemalt 18aastane isik, kui selleks on mõni mõjuv põhjus.
Lapsendada saab last, kelle:
- vanemad on surnud,
- vanemad on kestvalt teadmata kadunud,
- vanematelt on ära võetud hooldusõigus,
- vanemad on andnud nõusoleku oma lapse lapsendamiseks,
Lapse võib lapsendada tema vanemate nõusolekul. Kui lapsele on määratud eestkostja, on lapsendamiseks vaja tema nõusolekut. Enne vanema nõusoleku jõustumist ei saa lapsendamisavaldust kohtule esitada. Vanema nõusolekul võib lapse enne lapsendamiseks antud nõusoleku jõustumist anda hooldada last lapsendada soovivale isikule. Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud.
Lapsele ja pere kokkuviimisel arvestatakse eelkõige lapse huvide ja vajadustega (lapse rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jne), samuti lähtutakse pere ootustest ja lapse ja pere omavahelist sobivusest: kuidas sobitub laps juba perre paigutatud või peres kasvavate lastega, kas lapse paigutamisel ja pere valikul on võimalik tagada lapsele rahvusliku ja usulise identiteedi säilitamine ja arvestada muude lapsest või tema eripärast tulenevate oluliste asjaoludega jm. Võimalusel hoidutakse õdede ja vendade lahutamisest.
NB! Lapsendamine toimub ainult lapse huvides. Vähemalt kümneaastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
Lapsendamissaladus on lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seotud informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse. Täisealisel lapsendatul on õigus saada lapsendamist korraldanud asutusest teavet lapsendamise fakti kohta, oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate, õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku andmete avaldamiseks. Samasugune õigus teavet saada on ka alaealisel lapsendatul tema lapsendaja nõusolekul.
Eestkoste
Eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kellel on ühtlasi õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. Laps vajab eestkostet, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole teada. Eestkoste seatakse kohtus. Ettepaneku eestkostja määramiseks teeb KOV.
- Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega isik.
- Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi.
- Eestkostjaks ei või saada tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja juhul, kui laps viibib samas asutuses.
- Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
Eestkostepereks on enamus juhtudel lapse sugulaspere, aga mõnedel juhtudel ka võõras pere. Eestkostepere erineb hooldusperest selle poolest, et erinevalt lepinguga hooldajast on kohtu poolt määratud eestkostjal lapse seadusliku esindamise õigus. Laps jääb eeskosteperre kuni bioloogilisse perre naasmiseni, lapsendamiseni või täisealiseks saamiseni.