Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Pereliikmetena käsitletakse perekonnaseaduse loogikat järgides ülalpidamiskohustuslikke isikuid ehk lapse esimese ja teise astme ülenejaid sugulasi.
Laps antakse hooldusvanema hoole alla, kui bioloogilised vanemad ei suuda oma lapse põhivajadusi rahuldada. Samas säilivad lapse sidemed sünniperekonnaga ning võimalus sinna naasta. Kui näiteks lapsendamine on lapse jaoks perekonnas kasvamise võimalus täisealiseks saamiseni ning vanema ja lapse vahelised õigussuhted elukestvad, siis hoolduspere on eelkõige ajutisema iseloomuga. Eeskätt on see mõeldud olukorras, kus laps vanema haiguse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma perekonnas elada, kuid samas ei ole põhjendatud vanemalt täieliku isikuhooldusõiguse ära võtmine.
Hoolduspere puhul on vanemlikkusega seotud vastutus jagatud kolmeks:
lapse sünnivanemad, kellel puudub lapse seadusliku esindamise õigus, kuid on lapse ülalpidamiskohustus ning õigus ja kohustus lapsega suhelda;
eestkosteasutus, kellel on kohustus teostada eestkostet juhul, kui vanematelt on hooldusõigus täielikult ära võetud, peatatud või piiratud;
hoolduspere vanemad, kelle ülesandeks on lapse eest hoolitsemine ja lapse kasvatamine.
Lapse hooldusperre paigutamine tähendab bioloogiliste vanemate jaoks võimalust end tugevdada, et pakkuda edaspidi lapsele eluaegseid hoolivaid suhteid. Samal ajal, kui laps on hooldusperes, pakutakse tema vanematele erinevaid toetavaid teenuseid, et taastada või tõsta vanemlikke oskusi, aidata stressist välja tulla, leida tööd ja korraldada pereelu lapsele sobivaks. Seega on hoolduspere ka bioloogilist perekonda toetav meede.
Laps suunatakse hooldusperekonda, kui:
lapse vanem(ad) on surnud;
lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
laps on vanemast eraldatud.
Ühes hooldusperes võib olla kuni neli last, sealhulgas hooldusvanema enda kuni 14-aastased lapsed ja täisealised hooldamist vajavad isikud. Rohkem kui nelja lapse hooldusperekonda paigutamine on põhjendatud juhul, kui see on hooldusperes olevate laste huvides ja selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) hindab last hooldada sooviva isiku, tema pereliikmete ja elutingimuste vastavust. Hoolduspere vanem peab läbima Sotsiaalministeeriumi tunnustatud PRIDE eelkoolituse. Ettevalmistatud ning sobivaks tunnistatud hoolduspere vanemaga saab kohalik omavalitsus sõlmida lepingu ning suunata lapse hooldusperre.
Hooldusvanemale esitatakse järgmised nõuded*:
ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;
ta on täisealine;
tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt;
ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;
tal on vähemalt keskharidus;
ta esitab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt;
hoolduspere vanem peab olema läbinud täienduskoolituse.
Eelnevale lisaks tuleb tagada, et elamiskoht , kus laps hakkab koos oma perekonnas hooldajaga elama, vastab nõuetele. Need nõuded on kinnitatud sotsiaalministri määrusega „Lapse perekonnas hooldamisele ja selle korraldamisele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded“.
KOVi ülesanne on kokku viia laps ning sobiv hoolduspere. Lapsele pere valikul arvestatakse konkreetse pere ja lapse omavahelist sobivust sh kuidas sobitub laps juba perre paigutatud või peres kasvavate lastega, kas lapse paigutamisel ja hoolduspere valikul on võimalik tagada lapsele rahvusliku ja usulise identiteedi säilitamine ja arvestada muude lapsest või tema eripärast tulenevate oluliste asjaoludega. Samuti peab kohalik omavalitsus lapse perre paigutamisel arvestama, kas ja millal on hooldusperre varasemalt lapsi paigutatud.
NB! Hooldusvanem ei ole lapse eeskostja ehk lapse seaduslik esindaja. Selleks on tavaliselt lapse elukohajärgne KOV. Mõnikord saab lapse hooldusperest eeskostepere.
Lapse paigutamisel asendushooldusteenusele eelistatakse hooldusperet ning erandina lapse huvidest lähtuvalt paigutatakse laps pere- või asenduskodusse. Nõue eelistada hooldusperekonda lähtub lapse arengu ja heaolu vajadustest, et tagada lapsele kasvamiseks pere või võimalikult peresarnane keskkond, võimalikult püsivad ja turvalised suhted ja last kasvatavate isikute minimaalne vahetumine.
*Samadele nõuetele, välja arvatud keskhariduse ja koolituse läbimise nõue, peavad vastama ka kõik hooldusvanema täisealised perekonnaliikmed, kes hakkavad koos lapse ja hooldusvanemaga elama.
