Asendushooldus

Miks lapsed satuvad asendushooldusele?

Vanemate terviseprobleemid, majanduslikud raskused, sõltuvused (alkohol, narkootikumid) ja kriminaalne käitumine võivad põhjustada laste väärkohtlemist ja hooletusse jätmist. See tähendab, et lapsevanem on jätnud lapse suhtes oma vanemakohused täitmata.

Olukorras, kus lapse elu ja tervis on ohus, tuleb laps perekonnast eraldada. Enne laste eraldamist perekonnast pakutakse vanematele aga igakülgset tuge (nt vanemate nõustamine, suunamine ja vajadusel materiaalne toetamine, luues lapse arenguks soodsamad tingimused). Kui aga olukord ikkagi ei muutu ja lapse jätmine perekonda ohustab lapse heaolu, tervist või elu ning takistab tema arengut, siis tuleb lapsed perekonnast eraldada.

Kui lapsed perekonnast eraldatakse, on see traumakogemus nii lastele kui nende vanematele. Kui laps on perest eraldatud, otsustab lapsevanema hooldusõiguse üle kohus. Võimalus on hooldusõigust piirata, peatada või ära võtta.

  • Hooldusõigust piiratakse peamiselt siis, kus lapsevanem ei ole füüsilise või vaimse puude tõttu võimeline lapse eest hoolitsema.
  • Hooldusõigus peatatakse, kui vanem ei ole võimeline pikemat aega hooldusõigust teostama, näiteks kui vanem viibib pikemalt ravi- või kinnipidamisasutuses.
  • Vanema hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede, mida kohtud rakendavad siis, kui on selge, et muud abinõud ei ole tulemusi andnud. Peamiselt võtab kohus vanematelt hooldusõiguse ära alkoholi- või narkootikumide kuritarvitamise ja laste hooletusse jätmise tõttu ehk siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused õigusvastaselt täitmata.