Netilembelised lapsed

Britid on hädas lastega, kes ei loe raamatuid. The Telegraph kirjutab, et üha enam lapsi kannatab keskendumishäirete all, mis teeb aga raamatute lugemise keerulisemaks.

Nagu hiljutistest uuringutest selgub, üritab järjest rohkem lapsi vältida raamatute lugemist juba pärast põhikooli lõpetamist. Põhjuseks peetakse koduste lugemis­harjumuste ­puudumist ning interneti mõju.

Enam kui neli ­õpetajat kümnest tunnistasid, et lapsed keelduvad lugemast juba 11aastaseks saades. Uuringutest selgus näiteks seegi, et lapsed eelistavad raamatutele netti, mis teeb nad omakorda keskendumis­häiretele ­vastuvõtlikumaks. Samuti kurdavad õpetajad, et raamatud ei ole laste seas popid.

Otsene ja kaudne mõju

Kolm aastat tagasi kinnitas AAP (Ameerika Pediaatriaakadeemia) veelkord juba 1999. aasta väidet: alla kaheaastaste laste seas on interaktiivse meedia kasutamine ebasoovitav. Täna 3 aastat hiljem teame me endiselt väga vähe, millist mõju interaktiivsed seaded tegelikult laste käitumisele avaldavad – uuringud ei jõua tehnoloogia arengu kiirusega lihtsalt kaasas käia. Hoolimata sellest, et uute tehnoloogiate mõju lastele praegu uuritakse, saame uuringute tegelikud vastused teada alles aastate pärast.

Üks uuringu läbiviijatest usub, et meedia mõjutab lapse käitumist ja arengut nii otseselt kui kaudselt. Otsene mõju tuleneb täielikult vaadatud materjali sisust ja selle omadustest. Kaudselt mõjutab meediatarbimine lapsi sellega, et see toimub teiste, neid rohkem arendavate tegevuste (lugemine, mängimine) arvelt.

Hiljuti avaldati uuring väikelapse neuroendokrinoloogilistest refleksidest, mis tekkisid klotsidega mängides ja DVD’d vaadates. Uuriti 15-18 kuu vanuseid väikelapsi, kelle süljest võeti mõlema tegevuse sooritamisel kortisooli analüüsid.

Nii madala kui kõrge kortisooli taseme juures on tegevuse sooritamine häiritud. Klotsidega mängivate laste kortisooli tase oli märkimisväärselt kõrgem kui neil, kes vaatasid DVD’d. Uuriti ka puutetundliku meediaseadme, traditsioonilise mänguasja ja vanamoodsa meedia mõju erinevust lapsele.

Moodne tehnoloogia võib üle võtta teised, lapse arengu seiskohast palju vajalikumad tegevused. Alati tasub küsida, et mida laps muidu teeks, kui tal ei oleks käeulatuses puutetundlikku ekraani. Samas võttes arvesse, et 90% alla 2-aastastest lastest vaatavad regulaarselt televiisorit või DVD’sid, on reaalne võimalus, et interaktiivne meedia asendab traditsioonilise meedia.

Samamoodi, nagu on tekkinud problemaatiline internetikasutus vanemate laste ja noorukite seas, võib täna täheldada iPad’ide kompulsiivset kasutamist nooremate laste hulgas. Kasutamise piiramine on siinkohal olulisel kohal.

Seni, kui selguvad pikaajaliste uuringute tulemused interaktiivse meedia kasutamise mõjust väikelastele, kehtib ikkagi väide, et alla kaheaastaste laste seas on aktsepteeritav mõistlik ja piiratud uue tehnoloogia kasutamine. Pool tundi kuni 1 tund peaks olema maksimaalne aeg, mis ei tohiks last kahjustada. Samas peaks võtma arvesse, et selle vanusegrupi laste ärkveloleku aeg ööpäevas ongi vaid 8-12 tundi.

Vägivaldsed videomängud soodustavad agressiivsust

2014. a. avaldati uuring „Vägivaldsete videomängude pikaajalised mõjud agressiivsele käitumisele“. Kuigi paljud pikaajalised uuringud on näidanud vägivaldsete videomängude mõju hilisemale agressiivsele käitumisele, on veel vähe teada selle mõju psühholoogilistest mediaatoritest. Uuring viidi läbi kolmeaastase väikelaste paneelõppe raames. Igal aastal osales uuringus kokku 3034 last ja noorukit kuuest Singapuri alg- ja kuuest keskkoolist (73% uuritavatest meessoost).

Uuringu alguses õppisid uuringus osalejad 3., 4., 7. ja 8. klassis (keskmine vanus 11,2 aastat). Uuringus mõõdeti agressiivset käitumist ja selle äratundmist (normatiivsed tõekspidamised agressiooni osas, kalduvus agressiivsele käitumisele, agressiivsed fantaasiad) ja empaatiat.

Pikaajaline latentne kasvukõver näitas, et vägivaldsete videomängude mõjud on agressiooniga seotud. Sugu, varasem agressiivsus või vanemate monitooring ei ole olulised mõjutajad. Mida nooremad lapsed, seda suurem mõju agressiivsuse kasvule.

Võttes arvesse, et enam kui 90% noortest mängivad videomänge, on sellega seotud psühholoogiliste mehhanismide mõistmine väga oluline nii lapsevanematele kui ka lastearstidele, et vähendada negatiivseid mõjusid.

Ilmunud ajakirjas Pere ja Kodu